Poliitika

VIDEO | RAVIMIRINDEL MUUTUSTETA: EKRE katse apteegireformi ümber pöörata kukkus läbi (96)

Johanna-Kadri Kuusk, 25. veebruar 2020, 10:05
Riigikogu saalFoto: Erki Pärnaku
Teisipäeva hommikul kell 10 algas riigikogus apteegireformi esimene lugemine. EKRE esitatud eelnõu apteegireformi muutmiseks lükati tagasi. Eelnõu tagasi lükkamise poolt oli 46 ja selle vastu 42 riigikogu saadikut.

 

Koalitsioonist hääletasid EKRE eelnõu vastu Enn Eesmaa, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Aadu Must ja Oudekki Loone. Hääletamata jätsid Igor Kravtšenko, Kersti Sarapuu, Marko Šorin, Andrei Korobeinik ja Viktor Vassiljev.

Reformierakonnast jätsid hääletamata Hanno Pevkur, Heiki Kranich, Hele Everaus ja Jürgen Ligi.

Foto: Kuvatõmmis / Riigikogu otseülekanne

Samal teemal

EKRE ravimiseaduse muutmise eelnõu koostasid Helle-Moonika Helme, Jaanus Karilaid, Urmas Espenberg, Urmas Reitelmann, Uno Kaskpeit, Kalle Grünthal, Kai Rimmel, Kert Kingo, Jaak Valge, Leo Kunnas, Paul Puustusmaa, Riho Breivel, Tiit Kala, Anti Poolamets, Merry Aart, Siim Pohlak ja Henn Põlluaas. 

Eelnõu näeb ette kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele õigus osta ravimeid otse tootjalt. Sellega soovitakse tagada ravimiturul vaba konkurents, mis parandab ravimite kättesaadavust ja suurendab tootevalikut.

EKREt esindav Helle-Moonika Helme jäi küsimusterahe alla

EKRE fraktsiooni esindaja Helle-Moonika Helme pidas eelnõud tutvustava kõne ja toonitas, et EKRE ettepanek on tehtud ainult ja üheselt Eesti inimeste tervise huvides. „Siin on suurem küsimus, kui praeguse apteegireformi tagasi pööramine,“ sõnas ta.

Riina Sikkut märkis, et tema jaoks on üllatav EKRE jätkuv hirmutamistaktika. Sikkut toob näiteks Margus Linnamäe sõnavõtu, milles ärimees kinnitas, et ükski tema apteek rahvale uksi ei sulge, vaid ta annab need lihtsalt proviisoritele ära. Miks siis EKRE ikka edasi hirmutab? Helme sõnul tulevad riigile sellest jällegi hüvitisenõuded. 

Taavi Rõivas tõi välja, et igal ministril on oma osakond ja praegune sotsiaalminister Tanel Kiik ei ole EKREga samal seisukohal. „Kas te ei usalda Tanel Kiike?“

„Meil on olnud temaga väga põhjapanevaid diskussioone. Ta (minister Kiik – toim.) saab ju tegelikult väga hästi aru, et see kriis tuleb. Viimasel ajal ei ole ka tema väga kindel selles, kas see reform on väga hea asi. Ma ei viiks asja sellele tasemele ja ma kutsun teid kõiki töötama selle nimel, et meil apteekide kättesaadavus ei väheneks,“ vastas Helme Rõivasele.

Annely Akkermann tõi välja, et on olnud seaduskuulekaid apteegipidajaid, kes hakkasid viis aastat tagasi apteeke proviisoritele üle kandma ja tegid selle jaoks vajalikke investeeringuid. „Kuidas te vaatate neile seaduskuulekatele inimestele silma ja ütlete, et nende investeeringud on luhta jooksnud?“ Samuti mainis Akkermann, et pole õige selles küsimuses kahjunõuetega ähvardada.
Helle-Moonika Helme sõnul ei võeta selle reformi ümber pööramisel mainitud apteegipidajatelt midagi ära. „Selles mõttes ma arvan et mitte kellelgi pole midagi selle (EKRE eelnõu – toim.) vastu. Kui ma räägin siin kahjunõuetest, siis ma ei saa aru, kust te võtate, et ma ähvardan. Fakt on see, et kõikidel kasu teenijatel on õigus oma ärisid kaitsta. Miks me tekitame seda segadust? Ma ikkagi kutsun üles, et me peaks tegema tööd kriiside lahendamise, mitte nende juurde tekitamise nimel,“ vastas Helme.

Raimond Kaljulaid tõi välja, et apteegireformi osas on segadus vaid sellepärast, et sügisel ei olnud selge, mis seisukohal valitsus selle eelnõu suhtes on.

Proviisorite apteekide madalamate hindade osas märkis Helme, et ajakirjanduses tehtud uuringud, milles võrreldi erinevate apteekide hindu, ei pruugi olla siiski tõesed. Helme sõnul teevad ka apteegid kampaaniaid ja see võib mõjutada seda, millised olid ajakirjanike uurimuste tulemused.

Loe Õhtulehe suurt apteekide hinnavõrdlust SIIT.

Oudekki Loone uuris, kas riigikogu ja valitsus on üldse tõsiseltvõetavad, kui seadusi viimasel minutil ümber pööratakse. Kuidas on see õiglane neile, kes on olnud seaduskuulekad?

Helle-Moonika Helme jäi sageli küsimustele vastates mõtlema ja tegi pause. Ühele Annely Akkermanni küsimusele vastates palus Helme küsimust korrata ja sattus segadusse. See muster kordus veel mitme järgneva küsimusega.

Ossinovski küsis, kelle loodud apteegireformi eelnõu siiski on. Sotsiaaldemokraat Ossinovski märkis, et EKRE nimetab seda enda eelnõuks, Helle-Moonika oli seda ettekandes korduvalt enda eelnõuks nimetanud ja lisaks on Ossinovski sõnul ka ravimite hulgimüüjaid, kes on seda enda eelnõuks pidanud. „Kelle eelnõu see on?“ tahtis Ossinovski teada.
Vastuseks luges Helme ette nende EKRE liikmete nimed, kes ravimiseaduse muutmise eelnõu koostasid.

Toomas Kivimägi küsis, miks on EKRE jäänud selles eelnõus üksinda. Helme märkis, et kui ta käis sellele eelnõule allkirju kogumas, siis olid paljud reformierakondlased öelnud, et nad tegelikult südamest toetavad seda eelnõud. „Eks siis täna näeme, kes hääletavad oma südametunnistuse järgi,“ ütles ta lõpetuseks.

EKRE saadik Urmas Espenberg: apteegireform põhineb juriidilisel praagil 

EKRE fraktsiooni esindaja Urmas Espenberg pidas samuti kõne, milles kinnitas, et tema ei esinda mitte ühtegi osapoolt, vaid ainult ennast ja rahvuskonservatiive. „Ma usun, et see eelnõu on hea. See teema puudutab meid kõiki. Meie eelnõu eesmärgid on vähendada riske, mis selle reformiga kaasnevad. Apteegid võidakse kinni panna, proviisorid ja farmatseudid võivad jääda tööta. Lisaks sunnitakse eraettevõtjaid lahti ütlema oma ärist,“ selgitas Espenberg ja lisas, et viis aastat tagasi loodud ravimiseadus põhineb juriidilisel praagil.

Poliitiku sõnul ei ole ravimiseaduses leitud tasakaalu osapoolte huvide vahel.„Igasugune riigipoolne sekkumine võib hävitada hästi toimiva süsteemi ja seda me kardamegi. Praegune ärimudel toimib,“ rääkis Espenberg.

Riina Sikkut: see on poolik eelnõu

Sotsiaaldemokraate esindav Riina Sikkut tõi kõnes esimese asjana välja, et EKRE esitatud eelnõu on poolik. Ta väitis nii selle põhjal, et konservatiivide sõnul ootavad eelnõud lugemiste vahel ees mitmed muudatused. „Miks tullakse meie juurde eelnõuga, millel ei ole selget eesmärki ja selgeid ettepanekuid?“

„Meil on palju väga palju erinevaid isiklikke kogemusi ja soove. Kipume oma kogemusi üldistama, aga seadusloomes asi nii ei käi. Peame seadusandjatena oma huvid kõrvale heitma ja rahva tervisele mõtlema,“ sõnas Sikkut.

Lisaks pole Sikkuti sõnul mõtet riigikogu saalis hirmu külvata väidetega, mis on ammu avalikult ümber lükatud. „Meile tuleb infot juurde ja apteegipidajad on öelnud, et aprillis ei panda ühtegi apteeki kinni. Meil ei ole mõtet seda infot siin põrgatada,“ väitis ta.

Sikkut tunnistas, et konkurents on turul hea asi, kuid samas ei saa tema sõnul hakata ravimiturgu võrdlema teiste turgudega, kuna tarbijad ei saa sageli valida, millist rohtu nad ostavad. „Seal ei käi asjad nii, et kas ma võtan Kirde saia või kaeraküpsise. Kroonilise haigusega inimene ei saa hakata oma ravimit muu vastu vahetama, kuna muul ravimil on parajasti kampaaniahind. Praegune eelnõu on hea näide sellest, kuidas meil seadusloome toimuma ei peaks. Eelnõu teeb seaduses kannapöörde, eelnõu koostajad seadusega kursis ei ole ja vastava valdkonna minister ei ole selle eelnõuga nõus.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel teen ettepaneku selle eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata,“ ütles Sikkut lõpetuseks.

Reformierakondlane Kaja Kallas: kumb kahjunõue on hullem?

Kaja Kallas keskendus oma kõnes kahjunõuetele, millest Helle-Moonika Helme rääkis. „Viidatakse kahe suure hulgimüüja ähvardusele teha suur kahjunõue. Kui aga seadus ümber pööratakse, siis saavad kahjunõudeid esitada kõik need, kes on seaduse rakendumise ootuses teinud investeeringuid. Kohtus on nende kahju palju kergem tõestada, kui nende oma, kes ei ole suutnud seaduse jõustudes viie aasta jooksul valmistuda,“ sõnas ta. 

Lisaks tõi Kallas välja selle, et apteekide sulgemine on ennustus, mis täidab end ise. „Hulgimüüjad ei tee samme lootuses, et seadust veel muudetakse ja samal ajal ähvardavad nad riigikogu, et seaduse rakendumisel lähevad apteegid kinni. See on isetäituv ennustus,“ selgitas Kallas.

Apteegireformi viimasel minutil ümber pööramine ei ole Kallase sõnul mingil moel riigimehelik ja see, et seadusega ei ole suudetud viis aastat kestnud üleminekuaja jooksul tegeleda, on kivi Jüri Ratase kapsaaega. „Sotsiaalministeeriumil on olnud viis aastat selle ettevalmistamiseks. Tänane olukord ei tule kellelegi üllatusena. Kui riik ei ole selleks ise ette valmistanud, siis peab peeglisse vaatama ja tõdema et viimased neli aastat võimul olnud Jüri Ratase valitsus ei ole suutnud asjaga tegeleda. Palun käitume riigimehelikult ja lahendame apteegireformi küsimuse tasakaalukalt,“ ütles Kallas lõpetuseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee