Vabariigi aastapäev

Urmas Lennuk: vastuvõtukontsert oli napp, selge ja puhas. Ei mingit vigurdamist (3)

Urmas Lennuk, 24. veebruar 2020, 20:34
Urmas LennukFoto: Aldo Luud
Millest veel kõnelda eestlasega, kui mitte laulust. Oleks Hemingway omal ajal natuke süvenenumalt eestlast uurinud, oleks ta kindlasti öelnud, et igast sadamalinnast võib leida ühe eestlase, kes laulab. Selles suhtes oli seekordne kontsert lausa rabavalt lihtsa kujundiga. Napp, selge ja puhas. Ei mingit vigurdamist. Ja õige kah – kes mustkunsti tahab, mingu tsirkusse.

Vaatasime lapsega koos ja kui talle tükkis pähe ka võrdlus omaaegse populaarse mänguga – „Angry Birds“, siis endale meeldis just see laiem kaasatus. Lindude kujund andis väga hea võimaluse kaasata kõnekäänud kogu maalt. Nõnda kõlas seekordsel kontserdil lavalt väga ohtralt kauneid Eesti kohanimesid ja murdeid. Esivanemate tarkusele viitamine viis mõtted ka sellele, et võib olla peaksime juba lindude liigirikkuse pärast pisut rohkem oma metsale mõtlema. Muidu piirdubki meie laste ja lastelaste linnukogemus tüsedusele kalduvate partide söötmisega linnapargis. Seda mõtet toetasid ka napid valitud tsitaadid eetikast – linnupesade lõhkumine ja noorelt puult oksa murdmine on patt. Samuti hakkas omaette kujundina tööle ka väljend linnupete. Laul lauluks, aga eestlane kipub liiga palju töötama ja vähem tervisele mõtlema. Ikka hommikul kõht täis, siis ei peta meid lind ega lätlane.

Napilt, nagu kogu kava, oli sisse toodud ka järeltulev põlvkond, kes tänases maailmas just eriliselt on pühendunud keskkonna probleemide märkamisele. Õnneks polnud ka siin autorid hakanud näpuga näitama ja kõik alltekstid olid jäetud vaataja enda teha. Ja eriline kiitus, et armastuseteema oli ikkagi midagi sellist, mille poole tagasi pöörduti. Kõik oli väga kaunis alates esimesest noodist kuni vaimuka lõpukummarduseni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee