Repliik

Aet Kuusik presidendi kõnest | Eesti teaduse kestlikkus on osa iseseisva riigi kaitsest (1)

Aet Kuusik, portaali Feministeerium toimetaja, 24. veebruar 2020, 19:31
Aet KuusikFoto: Kyle Martin
President Kaljulaidi tänavuse aastapäevakõne juhtmotiiv oli Vargamäe Andrese ja Pearu võitlus Eesti poliitikas. Rahvast esindama pandud riigikogu ei täida talle antud suure vabaduse ja mõjujõuga oma kohustust Eesti elu edasi viia, vaid kasutab kõnepulti rumaluste rääkimiseks ja seeläbi inimeste apaatsusse solvamiseks.

Mulle meeldis, et president rääkis eesti keele olulisusest – keel annab mõtlemis-, väljendus- ja suhtlemisrikkust – ja soovis, et keeleoskust ei väärtustataks ainult seaduse sunnil ja riigi kohusena. Keel ei ole üksnes eneseväljendusvahend, sellega muudetakse maailma elamisväärsemaks ja mitmekesisust arvestavamaks.

Keeleküsimus on tänavu eriti terav just eesti teaduse tulevikuperspektiivis või selle puudumises. Eesti keele arendamisele ja uurimisele ei saa suuri lootusi panna, kui seda ei peeta oluliseks ega rahastata vastavalt. Teaduse väärtustamise vajadust rõhutas Kaljulaid kahjuks eelkõige läbi majanduskasvu prisma, kuigi teaduse tegemise tahe ei peaks olema esmalt majanduse, vaid vabaduse püüdlustest lähtuv prioriteet. Presidendi sõnade järgi on meil riigikaitseks sobiv ja piisav rahastus olemas, andes mõista, et ka eesti teaduse kestlikkus on osa iseseisva riigi kaitsest, millele suurem rahastus on kuskil tegelikult olemas.

Ametliku eesti keele aasta kõrval on noorte kliimaaktivism, suured põlengud Austraalias ja Lõuna-Ameerikas, Eesti lageraiete ja põlevkivitööstuse tuleviku debatt teinud aastast mitteametliku keskkonna-aasta. Selle taustal mainiski president kõnes, et tahame muuta omatahtsi seda, mis meile vaja, ja teha seda nii, et samal ajal säiliks loodus oma algses puutumatuses. Aga see on võimatu ning meie põlvkonnal tuleb võtta vastu ja rakendada otsuseid, et järgmistel põlvkondadel ei oleks vaja küsida: „Kuidas te julgesite?“

Kahjuks ei nimetanud president Greta Thunbergi, kelle sõnu ta parafraseeris, ega kohalike kliimaaktivistide nimesid. Ka inimestest, kes meie riigi ressursside juures ei saa õiglast palka — näiteks puuetega inimeste ja vanurite hooldajad —, on suurem osa naissoost. President oleks võinud kasutada võimalust ja Andreste-Pearude kulunud kujundite asemel tuua esile rohkem suuri naisi, mitte piirduda üksnes fiktiivsete karakterite Krõõda ja Mari möödaminnes mainimisega, sest nagu ta isegi ütles: eeskuju mõjutab inimeste mõttemaailma!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee