Taavi Libe | Poliitikutega tüli kiskunud Kaljulaid astus kõnes rahva sekka (17)

Taavile

kas meil ikka on vaja presidenti. Riigi elu korraldab siiski riigikogu, olgu niisugune või naasugune, aga siiski ainuke, kellel on rahva mandaat.

Paart päeva tagasi oli torm ja hulgim elektrikatkestusi ning peaaegu uputus takkapihta. Kas aga nende tagajärgede likvideerijatele mingeid tänusõnu oli? Ei olnud. Rahva president!?

Väga erinevates maailmades oldi. Sünenergia oli NULL:

See oli vihakõne, mida ta rõhutas oma näoilme ja kehakeelega. Ei usu, et pidulised tulid sellepärast piduriides ja pidumeeleolus Viljandisse, et teada saada, kui valesti nad on valimistel valinud, kui valesti nad on elanud ja saada kätte korraldused, et tuleb lõpuks tööle hakata ja käituma nii nagu suur juht on käskinud.

Taavi Libe on nii vilets poliitika tundja, et ei tee vahet Stenbocki maja ning Toompea lossi ehk Riigikogu vahel.

Pidupäevakõne võiks olla pidulik. Miks on pidulised, kes tulevad kaugelt, ära teeninud sellise peapesu? Enne lõunat näidati president Meri ja president Rüütli tegemisi ja kõnesid. Nad pöördusid südamlikult oma inimeste poole. Tunnustasid möödunut ja innustasid tulevikuks. Sellist vihast hurjutamist ei pidanud keegi taluma. Pidupäevakõne pole koht oma päevapoliitiliste avalduste tegemiseks ja solvumiste ja pettumuse väljaelamiseks. Meri ja Rüütel olid kaks vanameest aga nende kõned olid südamlikud ja tõstsid kuulajat. Naispresidendi kõne oleks võinud veel rohkem silitada ja tõsta oma rahvast.