Eesti uudised

GALERII | Sissejuhatus pidupäeva: päikesepaiste meelitas inimesed lipuheiskamisele  (2)

Asso Ladva, Johanna-Kadri Kuusk, 24. veebruar 2020, 11:56
PIKK TRADITSIOON: Tartu alustab Eesti Vabariigi aastapäeva alati Eesti lipu austamisega Toomemäel tähetorni juures.Foto: Aldo Luud
„Läheme siit koju, joome teed ja kohvi, sööme pannkooke. Oleme igal aastal nii teinud, see on meie pere traditsioon. On põhjust ennast pidupäeva hommikul virgeks ajada, saab tervitada oma kaasvõitlejaid, kolleege, tuttavaid. Tore, et iga aastaga tuleb siia järjest rohkem inimesi, täna paistab isegi päike,“ ütleb korporant Martin esmaspäeva hommikul Tartu tähetorni juures, kus käimas on traditsiooniline Eesti lipu austamise tseremoonia.

24. veebruari hommikul on tartlased alati kogunenud Tartu tähetorni juurde. Kava on alati sama – kogunejaid tervitab pasunakoor, korporatsioonid rivistavad lipud, tähtsad inimesed peavad kõnesid, laulavad meeskoorid, lapsed lõbustavad end tähetorni nõlvast alla veeretamisega, mille tulemuseks on sel korral hästi porised riided.

Samal teemal

„Ma polegi täna veel jõudnud süüa, ärkasin ja hakkasin kohe toimetama,“ muigab Estonia ooperisolist Reigo Tamm, kes peab kogu tseremooniat ohjama. „Siit lähen kohe sõitu, Tapal on ka üks vastuvõtt vaja teha. Selline see artisti saatus on.“

Tamme välja kuulutatud erinevas toonis ja erineva pikkusega pidupäevakõned kannavad ette Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartumaa omavalitsuste liidu juht Rain Sangernebo, Tartu praost Ants Tooming, linnakirjanik Carolina Pihelgas ning Eesti Üliõpilaste Seltsi abiesimees Ivo Kruusamägi.

Rahvas kuulab viisakalt kõnesid, kuid ühtki tuttavat tervitama ei jäeta, sest nii tähtsad need kõned nüüd ka ei ole. Inimesed on varustanud end sinimustvalgete lippudega, neid igas suuruses ja igast materjalist. Tartule kohaselt on piduliku sündmuse puhul kõik, kel vähegi selleks põhjust, pähe sättinud teklid. Iga taskus leiduv objektiiv on käigus, haruldaselt selgest taevast paistev päike meelitab hetki jäädvustama.

Tallinnas heisati Pika Hermanni torni lipp päiksetõusul kell 7.34. Juba kell 7 oli Kuberneri aed rahvast täis. Üle inimeste peade kõrgusid Tallinna koolide lipud, mis paistsid teklimerest silma kirevate värvidega.

Mida lähemale jõudis lipu heiskamine, seda vaiksemaks muutus rahvas. Alles esimeste orkestrinootidega hingasid inimesed sügavalt, et siis hümnile kaasa laulda. Tugevavõitu tuul kiskus lipuvardasse tõmmatud trikoloori kohe uhkelt lehvima.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas tõi sõnavõtus välja, et eestlastel on oma vaba riik ja vaba elu. Samas on tema sõnul kõigil tarvis parema tuleviku nimel vaeva näha. „Rõõm ei seisne aga kuhugi kohale jõudmises, vaid see on ka pikk ja lõputu tee paremaks saamisel. Ärge kunagi peatuge!“

EELK peapiiskop Urmas Viilma võrdles Eesti lippu eestlaste silmadega. „Igal Eesti lapsel on sündides sinised silmad. Nende taevavärvi silmadega inimestele otsa vaadates näeme endale vastu vaatamas Eesti trikoloori värve – sinist, musta ja valget. Sinimustvalge on eestlaste silmavärviks olnud juba sajandeid enne seda, kui need värvid said lipukangaks kokku õmmeldud. Sinimustvalge pilguga võisid paljud meist okupatsiooniaastatel vaadata julgelt silma ka kõige vaenulikumale Eesti iseseisvuse põlgajale ning selle, vabadusest kõneleva pilgu vastu ei saanud keegi midagi ette võtta,“ rääkis Viilma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee