Eesti uudised

Soome-ugri rahvaste maailmakongressile ERM-i tuleb virtuaalne suitsusaun 

Heiko Kruusi, Linnaleht, 20. veebruar 2020, 17:35
Hõimurahvaste värvikirevad lipud lehvivad uhkelt Võrumaal Obinitsas, mis oli soome-ugri kultuuripealinn aastal 2015.Foto: Heiko Kruusi
Nelja kuu pärast, 17.–19. juunini toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress, kuhu võib tulla ka Venemaa president Vladimir Putin. Aga võib ka mitte tulla.

Kongressil on lubanud osaleda kõigi omariiklusega soomeugrilaste, nii Soome kui ka Ungari president, ja loomulikult tervitab kohaletulnuid Eesti president Kersti Kaljulaid. Temalt on kongressikutse saanud ka Venemaa president Vladimir Putin, kuid vastust osalemise kohta ei ole Moskvast veel laekunud.

Samal teemal

„Lõplik selgus president Putini osalemise kohta võib saabuda 17. juunil kell 12, kui kongress avatakse. On ju Eesti Rahva Muuseumi ala näol tegemist endise lennuväljaga,“ annab selleteemalisele küsimusele naljatleva vastuse eestlaste esindaja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees Tõnu Seilenthal. Senistest kongressidest on Venemaa president osalenud vaid ühel – 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis oli kohal Dmitri Medvedev. Ometi elab kõige rohkem soome-ugri rahvaid just Venemaa territooriumil.

Tänavune kongress kannab pealkirja „Kultuurimaastikud – meel ja keel“. Kongressi töö jaguneb nelja suuremasse valdkonda. Esimene neist tegeleb soome-ugri keelte säilimise ja arengu, identiteedi ning kakskeelsuse küsimustega. Teises arutletakse keskkonnateemadel. Mitme soome-ugri rahva elupaik on kaugel põhjalas ning kliimasoojenemine võib mõjutada nende traditsioonilist eluviisi. Keskkonnatöörühma üks moderaator on Peep Mardiste Eesti Rohelisest Liikumisest. Kolmas töörühm tegeleb kultuuri- ja neljas meediavallaga. Viimases keskendutakse paljuski uute meediakanalite võimalustele.

Kongressil on võimalik osaleda delegatsiooni liikmena või vaatlejana. Konsultatiivkomitee otsuse järgi võivad rahvad, keda on rohkem kui 50 000 – need on ungarlased, soomlased, eestlased, karjalased, komid, permikomid, marid, mordvalased, saamid ja udmurdid – saata kongressile kuni 15 delegaati. Väiksemad rahvad, nagu vepslased, vadjalased, isurid, ingerisoomlased, kveenid, liivlased, mansid, nganassaanid, neenetsid, sölkupid, setod, handid ja eenetsid, võivad saata kuni 5 delegaati. Nii võetakse maksimaalselt vastu kuni 215 delegaati, kes esindavad 23 rahvast. Just nimelt rahvast, sest ühes delegatsioonis võib olla sama rahva esindajaid mitmest riigist.

Vaatlejana on kongressile oodatud kõik, kes tunnevad huvi soome-ugri teemade vastu. Selleks ei pea isegi soomeugrilane olema, näiteks vepslastega koos tulevad Tartusse ka üks itaalia ja üks prantsuse vaatleja. Küll tuleb maksta osalustasu 150 eurot, mis katab konverentsil osalemise ja toitlustuse kulud. Majutuse korraldab vaatleja ise. Vaatlejad saavad end kongressile registreerida veebilehel tartu2020fu.ee 1. juunini.

Kongressi ajal toimub Tartus mitu soome-ugri teemalist näitust ja kontserte annavad hõimurahvaste muusikud. Elektriteatris näidatakse filme ning loodusmaja õues on kavas vaba mikrofoniga soome-ugri rahvaste arvamuste õhtu. UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kantud Võrumaa suitsusauna tutvustamiseks peetakse kongressi ajal saunakonverentsi. Et olemasolevad suitsusaunad ei suuda kõiki soovijaid mahutada, siis püstitatakse kongressi ajaks Eesti Rahva Muuseumi hoopis virtuaalne suitsusaun. Kultuuriüritustest on oodatud osa võtma kõik huvilised.

-------------------------

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

* Soome-ugri rahvaste maailmakongress on nelja aasta tagant toimuv esindusfoorum, mis tugineb 1992. aastal Sõktõvkaris vastu võetud maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile. Maailmakongress on valitsustest ja parteidest sõltumatu.

* Maailmakongressi täitevorgan on soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kelle kaudu on maailmakongress esindatud ka ÜRO inimõiguste komitee põlisrahvaste töörühmades.

* Maailmakongressi kaudu soovitakse arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste kultuure ja keeli ning edendada soome-ugri rahvaste koostööd.

* Seni on toimunud seitse maailmakongressi: 1992 Venemaal Sõktõvkaris, 1996 Ungaris Budapestis, 2000 Soomes Helsingis, 2004 Eestis Tallinnas, 2008 Venemaal Hantõ-Mansiiskis, 2012 Ungaris Siófokis ja 2016 Soomes Lahtis.

Allikas: fennougria.ee

-----------------------------

Näitus soome-ugri rahvaste iseseisvusest ja autonoomiast

Viimsis Eesti sõjamuuseumis – kindral Laidoneri muuseumis (Mõisa tee 1) avati sel nädalal unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud näitus „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“, kus käsitletakse eestlaste ja hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja aasta eest.

Sada aastat tagasi iseseisvusid Soome, Eesti ja Ungari, kuid samal ajal saavutasid territoriaalautonoomia ka Nõukogude Venemaa suuremad soome-ugri rahvad: mordvalased, udmurdid, marid, komid ja karjalased. „Näitus annab ülevaate soome-ugri rahvaste enesemääramise käigust. Piltide ja kirjelduste kaudu on näha rahvaste territoriaalse autonoomia püüded, mis on üks osa rahvuslikust iseolemisest,“ sõnas näituse üks koostajaid Jaak Prozes.

Näituse koostamise juures lähtuti 2018. aasta sügisel EV100 välisprogrammi raames toimunud hõimupäevade rahvusvahelisest konverentsist, kus pidasid ettekandeid väljapaistvad soome-ugri rahvaste ajaloolased. Kuna huvi seni käsitlemata teemaringi vastu oli suur, koostas Fenno-Ugria asutus konverentsi ettevalmistamise ajal kogutud materjalidest laiemale üldsusele näituse.
Näituse tekstid on koostanud ajaloolased Jaak Prozes ja Peep Pillak, toimetanud Kadi Sarv, näituse kujundasid Peeter Laurits ja Kadri Liis Rääk. Näitus on muuseumis avatud 10. maini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee