Maailm

MÕRVAMÕISTATUS: kas Olof Palme asemel taheti tappa tema naine? (13)

Toimetas Margus Mihkels, 18. veebruar 2020 13:00
34 aastat tagasi tapetud Olof Palme ei pruukinudki mõrvari sihtmärk olla.Foto: TOBBE GUSTAVSSON / TT / SCANPIX
34 aastat tagasi Rootsi peaministri Olof Palme tapnud mõrtsuka sihtmärk oli hoopis Palme abikaasa Lisbeth, oletab veretöö asjaolusid uurinud Rootsi ajakirjanik.

Olof Palme tapeti 1986. aasta 28. veebruaril kell 23.21, kui ta koos abikaasaga kinost koju läks. Toona 59aastast valitsusjuhti tulistati Stockholmi kesklinnas kaks korda selga. Lisbeth Palme sai haavata. Laskjat pole siiani leitud ja teadmata on veretöö põhjus. Rootsi kõigi aegade kulukaim mõrvajuurdlus jooksis ummikusse. 

Samal teemal

Rootsi rahvusringhäälingu endine toimetaja Lars Borgnäs käib oma äsjailmunud raamatus „Olof Palmes sista steg“ (rootsi k. „Olof Palme viimane samm“) välja aga teooria, et tapja tegelik sihtmärk oli hoopis peaministri abikaasa Lisbeth, vahendab Soome ajaleht Ilta-Sanomat. Ühtlasi seab Borgnäs kahtluse alla Lisbeth Palme tunnistused politseile. 

Borgnäs väidab, et mõrvar tulistas esmalt Lisbeth Palmet ja alles seejärel suunas relva peaministri poole. 2018. aastal surnud Lisbeth Palme on juhtunut kirjeldanud vastupidi.

Kümneid aastaid Palme tapmist uurinud Borgnäs hakkas enda sõnul mõned aastad tagasi mõtlema, mida tähendaks, kui laskmisjärjekord olnuks vastupidine. Ta vestles mõrvapaigal olnud tunnistajatega, kelle sõnul seisnud Palme püsti, kui tapja teist korda tulistas. See olnuks võimatu, kui esimene lask oleks teda tabanud. 

Borgnäsi raamatus räägib tunnistaja nr 1, et kuulis sündmuskohast umbes 35 meetri kaugusel autos istudes lasku. „Nägin kolme inimest. Kõlas lask, siis teine, ja keskel seisnud mees kukkus maha,“ meenutab tunnistaja. 

Ka tunnistaja nr 2, kes samuti autos istus, kuulis kahte lasku. Tunnistaja nr 3, kes istus nr 2-ga samas autos, vaatas enda sõnul sinnapoole, kust paugud kõlasid, ning nägi, kuidas üks inimene kokku kukkus ja teine sündmuskohalt põgenes.

Tunnistaja nr 4 oli taksosõitja, kes kuulis lasku. Seejärel kõlas teine pauk ja ta nägi meest kukkumas.

Tunnistaja nr 5 on taksojuht Anders Delsbron, kes rääkis juba esimesel ülekuulamisel vahetult pärast mõrva, et „mees, keda tulistati, kukkus kokku pärast teist lasku“.

Borgnäs tõlgendab tunnistajate ütlusi nii, et esimese lasuga püüti tabada hoopis Lisbeth Palmet. Anna Lisbeth Christina Palme (1931–2018) oli lastepsühholoog, Olof Palmega abiellus ta 1956. aastal. 

Borgnäs tutvus ka Lisbeth Palme ülekuulamisprotokollidega. "Palme naise ütlused ei klapi kõigi välja selgitatud üksikasjadega, ehkki ta oli juhtumi peamine tunnistaja," ütles Borgnäs Rootsi meediale. Palmede poeg Mårten ei usu Borgnäsi spekulatsioone, kirjutab Iltalehti. „Mul pole mingit põhjust kahelda ema tunnistustes,“ vahendab ajaleht.  

Oma kahtlustest olevat Borgnäs rääkinud ka Palme mõrva uurinud politseinikule Ingemar Krusellile. „Kruselli sõnul pole viiteid, et Olof Palme oleks surnud esimesest tabamusest,“ ütles Borgnäs ajalehele Expressen. Borgnäsi sõnul nimetanud Krusell vapustavaks võimalust, et „sihtmärkide järjekord oli seniarvatust erinev“. Uurija Krusell suri 2017. aastal.

Palme mõrva esimene uuurija Hans Holmér oli veendunud, et Olof Palme mõrva tellis kurdide vabadusliikumine PKK. Kui politsei Lisbeth Palmelt küsis, kes võiks mõrva taga olla, vastas naine, et „ilmselt mitte kurdid“. Kümme aastat pärast Palme tapmist väitis politseikolonel Eugene de Kock kohtus, et tapmise tellisid Lõuna-Aafrika Vabariigi võimud. Tapatöö tellijaks on peetud ka terroristlikke rühmitusi ja äärmusliikumisi.

Süüdi mõistetud tapja pääses vabadusse

1988. aastal pidas Rootsi politsei Olof Palme tapmises kahtlustatavana kinni Christer Pettersoni, kes järgmisel aastal süüdi ja eluks ajaks vangi mõisteti. Petterson kaebas aga otsuse edasi ja pääseski juba 1989. aastal vabadusse. 

Petterson suri 2004. aastal. Veidi enne surma võttis Petterson ühendust Olof Palme poja Mårteniga ja avaldas soovi kohtuda, kuna tal olevat Palmede perele midagi teatada, kuid kokkusaamiseni ei jõutud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee