KAS APTEEGIREFORM LÄHEB UPPI? Paranduseelnõude laitmine-kiitmine jääb riigikogu otsustada (20)

Mölder lisas, et praegu on lahtine, kas ja kuidas võiks Keskerakonna fraktsioon hääletada riigikogu suures saalis eelnõude üle. „Need arutelud lähevad meil fraktsioonis kolmapäeval edasi,“ rääkis ta.

Marika Tuus-Laul, kes on sotsiaalkomisjoni esimehe võitluskaaslane nii komisjonis kui ka fraktsioonis, oli aga sootuks teisel arusaamal. „Keskerakonna seisukoht on alati olnud üks: see hääletus on vaba! Siin ei saa mingeid arutelusid olla, see on demokraatlik fraktsioon,“ ütles Tuus-Laul, kes on varem avaldanud pahameelt katsete üle ajada apteegireform uperkuuti.

Istungile ilmus ka sotsiaalminister Tanel Kiik. Sedapuhku ei toonud teda istungile apteegireformi, vaid muude seaduste muutmised. „Apteegireformi teemat mina sellel koosolekul käsitleda ei kavatse. Minu seisukohad on teada: ma ei pea õigeks muuta viis-kuus aastat kehtinud seadust viimasel hetkel ja tekitada poolteist kuud enne reformi lõppu prognoosimatu olukord. See on olnud mu sõnum kõigile ja on ka edaspidi,“ märkis Kiik.

Minister tõdes, et seadusandlik võim on parlamendi käes ning apteegireform on teema, millel on erinevaid arusaamasid nii erakondade see kui ka erakondade vahel. „See pole kunagi olnud ühegi koalitsioonilepingu või erakondade valimisplatvormi osa,“ selgitas ta. „On neid, kes arvad, et turg võiks panna paika apteegivõrgustiku, on neid, kes arvavad, et apteeki peaks käsitlema eeskätt terviseasutusena, ning on neid, kes arvavad, et proviisoromand on positiivne ja aitab kaasa konkreetse eriala tugevusele, ja neid, kes arvavad, et see eesmärke ei täida.“

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti sõnul pole tema fraktsioonilt saanud mingeid suuniseid ja on oma otsuses vaba. „Komisjoni ainuke küsimus on selles, kas ikka kõik kolm eelnõud pääsevad suurde saali. Seadus näeb seda küll ette, aga komisjoni esimees võib sotside eelnõud hääletusele panna. Kas lõpetada või edasi lükata kahe sotside eelnõu esimene lugemine.“

Isamaa liige Priit Sibul ütles, et fraktsiooni seisukoht pole vahepeal muutunud ja jätkuvalt toetatakse omandipiirangute muutmist. „Esimese lugemise kontekstis ei ole kompromissid aprioorne. Esimesel lugemisel peab komisjon eelnõud saatma suurde saali.“

Mis saab siis 1. aprillil? Minister Kiige hinnangul jätkab apteegiturg toimimist. „Loomulikult koostöö proviisorite, hulgimüüjate, ravimitootjate, erinevate turuosaliste vahel jätkub ka edaspidi. Senisest suurem osakaal saab olema proviisoritel. Tavainimese jaoks säilib apteegiteenuse kättesaadavus,“ kinnitas minister.

Õhtuleht proovis enne istungit saada kommentaari ka EKRE liikmelt Urmas Espenbergilt. Rahvasaadik palus ajakirjanikul oodata komisjoni ruumide ukse ees, kuni ta korra sees käib. Ent enne istungi algust Espenberg uuesti välja ei ilmunudki, justkui oleks maa ta neelanud.

Komisjoni istung lõppes tõdemusega, et kolm eelnõud lähevad suurde saali. 

„Kuna küsimus on nii laiapõhjaline ja suurt mõju avaldav, siis oleks õiglane, kui seisukohta ei kujundataks vaid sotsiaalkomisjoni liikmetest saadikute arvamuse järgi, vaid see sünniks võimalikult suure hulga saadikute otsusena,“ ütles Mölder istungijärgses pressiteates.

Kütt seevastu avaldas teates arvamust, et tegelikult on aimatav, kuidas riigikogu saalis kavatsetakse hääletada. „Küllap otsustatakse sotsiaaldemokraatide eelnõude lugemine katkestada ja edasi minna EKRE eelnõuga, kuhu siis on võimalik muudatusettepanekuid esitada,“ sõnas Kütt

Eelnõude sisud

Mullu 19. detsembril esitasid Riina Sikkut, Helmen Kütt ja Jevgeni Ossinovski eelnõu, millega sooviti anda haiglatele võimalus osta ravimeid peale Eesti ka teistelt Euroopa Liidu liikmesriikide hulgimüüjatelt või tootjatelt. Nii ei sõltuks haiglate ravimivalik vaid hulgimüüjate suvast ja tegutsemisest. Lisaks lubaks eelnõu haiglatel ravimeid müüa.

„Eelnõul on positiivne mõju haigekassa eelarvele,“ märgitakse eelnõus. „Seadusemuudatus langetab ravimite hinda patsientidele, kuna haiglaapteegid saavad ravimeid keskmiselt 10% odavamalt kui jaeapteegid. Eelnõul on negatiivne majanduslik mõju tänastele ravimihulgimüüjatele ning tänastele haiglas asuvatele jaeapteekidele. Hulgimüüjad müüsid aastal 2018 haiglaapteekidele ravimeid 94 miljoni euro eest, mis moodustas 29% humaanravimite turust.“

30. jaanuaril tuli omakorda eelnõuga välja koalitsioon, täpsemalt öeldes EKRE ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast. Eelnõuga soovitakse laiendada isikute ringi, kellel on õigus tegeleda eriluba nõudvate ravimitega, anda haiglaapteekidele võimalus müüa ravimeid, luba ravimeid osta otse tootjalt või välismaiselt hulgimüüjalt ja tunnistada kehtetuks omandipiirangud ehk apteeki ei pea tingimata juhtima proviisor.

„Seadus leevendab oluliselt 2014. ja 2015. aasta ravimiseaduse reformi mõjusid apteegi­valdkonnale, jättes alles ja/või viies sisse vaid sellised põhiõigusi riivavad piirangud, mis on rahvatervise kaitseks tõesti hädavajalikud,“ kirjutavad eelnõu algatajad.

Ravimiameti hinnangul ei suurenda ravimite valikut ja võib muuta nende hinna kallimaks, kui müügiõigus antakse üldapteekidele. „Ravimite jaemüügiõiguse andmine tervishoiuteenuse osutajatele ei ole seotud nende põhitegevusega ning kätkeb endas ka huvide konflikti,“ märkis ravimiamet enda analüüsis.

Koalitsiooniga samal päeval andsid sotsid sisse veel ühe eelnõu, millega tahetakse leevendada nõuet, et apteegist 51% peab kuuluma  proviisorile. Eelnõu järgi oleks nõue täidetud ka siis, kui apteek kuuluks mitmele proviisorile ehk omand ületaks maagilist 51%. Kuna apteegireformi eesmärk on lõhkuda hulgimüüjate domineerimine apteekide üle, näeb eelnõu ette ka karistusmehhanismi, kui hulgimüüjad skeemitavad ennast ikkagi apteegi juhtimisse: „Juriidilise isiku rahatrahvi ülempiirina näeb eelnõu ette 400 000 eurot või 4 protsenti ettevõtja eelmise majandusaasta aastasest kogukäibest.“

Samas annab eelnõu apteekidele, mis ei vasta 1. märtsi seisuga nõuetele, võimaluse paindlikumaks üleminekuks ehk välistaks olukorra, et mingi piirkond jääks apteegist sootuks ilma. „Nõuete rakendumise tähtaega saab pikendada maksimaalselt 1. jaanuarini 2021 ning juhul, kui ravimiameti eksperthinnangu kohaselt see on vajalik rahva tervise kaitseks,“ selgitatakse tekstis.

1. veebruari seisuga vastab proviisoromandi nõuetele 187 apteeki. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 308. Eestis on kokku 495 üldapteeki, neist 352 põhiapteeki ja 143 haruapteeki. Nõuetele mittevastavad apteegid paiknevad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus selliste apteekide osakaal on 72%, samas kui maal ja väikelinnades on see 42% (67 apteeki üle Eesti). Viimase kuu jooksul on nõuetele vastavus paranenud eelkõige maal ja väikelinnades.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles Õhtulehele möödunud nädalal, et tema pooldab EKRE ja Karilaiu eelnõud, aga seal on nüansse, mida tuleb lähemalt arutada. „Sotsiaaldemokraatide eelnõusid mina kindlasti ei toeta,“ rääkis Mölder. Ta toob põhjuseks, et sotside viimane eelnõu annaks apteekidele veel lisaaega, et omandisuhteid korda ajada. Möldri sõnul soovitakse aga just selgust saada – mis siis 1. aprillil ikkagi toimub.

„[EKRE] eelnõu ei ole tegelikult ju siin majas isegi kirjutatud, seda näeb igaüks, kes seletuskirja avab. On selge, et see tuleb kõrvalt, ja on selge, et sellega kaitstakse ärihuvisid, mitte avalikke huvisid,“ lajatas Ossinovski möödunud nädalal, kui eelnõud komisjoni jõudsid. „Minul on ka seesama siiras mure, et kolmekümne viies asulas ei kaoks apteeke, ja seda on võimalik lahendada palju lihtsamalt, kui see, et me peame kõik ümber keerama ja jätma praegustele hulgimüüjatele alles kogu nende domineeriva positsiooni.“