Eesti uudised

Lumekahur: kas atmosfääri solkija või talvemeeleolu looja? (17)

Asso Ladva, 16. veebruar 2020 14:33
KUI LUND ON IKKA VAJA: Lumekahur katab Tehvandi staadioni valge vaibaga.Foto: Aldo Luud
„Suuremaid atmosfääri kahjustajaid on siin naabruses rohkem kui meie. Selles osas tuleb vaadata ikka rohkem põlevkivitööstuse poole,“ kostab Ida-Virumaal asuva Kiviõli seikluskeskuse juht Janek Maar mõnede keskkonnaaktivistide jutu peale, et lumekahuritega maa valgeks tegemine on lihtsalt tarbetu energia kulutamine.

Padurohelised võivad sel aastal rõõmu tunda, sest ilma külmakraadideta pole ühestki lumekahurist tolku ja enamus selliseid riistu on sel talvel seisnud lihtsalt jõude. Soojakraadides lume meisterdamiseks on tarvis on palju keerulisemaid seadmeid ja neid Eestimaal veel ei ole, sest ka sellist täiesti külmavaba talve pole aastaid kohatud.

„Põhimõtteliselt ei ole lumekahur mitte midagi muud kui suur ventilaator,“ tutvustab Tähtvere puhkepargi haldusjuht Marti Viilu lumekahuri tööpõhimõtet. Ventilaator paneb õhu kiiresti liikuma ja tekkinud õhuvoolu pihustatakse vett, mis külma õhuga kokku puutudes külmub.

„Tehnoloogia areneb ja kui mõni aasta tagasi oli lumekahuri mootori võimsuseks 30 kilovatti, siis nüüd ainult 18 kilovatti, kuid samas on see palju efektiivsem,“ ütleb Viilu. „Elektrit tarbib ta umbes sama palju kui seitse või kaheksa veekeetjat. Kui nüüd välja arvestada palju inimesed teed joovad, siis on ka see tegevus keskkonnale kahjulik.“

„On väiksemaid ja ökonoomsemaid lumekahureid, aga kui vaid kolme-nelja külmakraadi juures on vaja nädalaga lumi maha saada, siis tuleb kasutada kõrgsurve süsteemi,“ selgitab Maar. Tema sõnul kulutab võimsam lumekahur elektrit samapalju kui üks keskmist mõõtu majapidamine. Samas väiksemate lumekahuritega ei suudeta lund kiiresti ja palju toota.

„Kui see energia tuleb tuulest või päikesest, siis ökoloogilist jalajälge ei tekigi,“ arutleb Viilu. „Kui see tuleb fossiilsetest kütustest, siis on teine lugu. Eks see on selline kahe otsaga asi.“ Maar on jällegi rohelise energia kasutamise suhtes skeptiline, sest lumekahurid pannakse reeglina huugama külmematel öödel, pimeduses pole aga päikeseenergiast mõtet kõnelda.

„Sel talvel on meil seda õnne või õnnetust olnud kaks korda,“ tunnistab Viilu, et lumekahurid on tänavu kasutud. „Eelmise aasta lõpus ehk hooaja alguses saime korraks oma süsteemi katsetada. Eelmisel nädalal ka mõned päevad saime lund toota, et linnarahvale natuke suusa- ja kelgurõõmu pakkuda.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee