Linnasaadik kukkus trammis ja sai hulgimurde: „Roolis on korralikult koolitamata ja kogemusteta juhid.“ (128)

„Võib muidugi ajada süü sõidukis oleva kukkuja kaela, sest on ju korduvalt manitsetud, et ühistranspordis tuleb sõidu ajal püsti seistes ennast korralikult kinni hoida. Paraku praktikas on seda mõnikord raske teha, sest pole kusagilt kinni hoida,“ kirjutavad Michal ja Klaar arupärimises Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartile.

Klaar toob välja enda isikliku kogemuse, kui ta sõitis trammiga Kadriorust Hobujaama. Korraliku kodanikuna valideeris ta kaarti, kui tramm hakkas liikuma. „Hoides ukse juures olevast postist kinni, astusin sammu istumise suunas, kuid siis polnud enam kusagilt kinni hoida. Pea kohal rippusid küll mingisugused hoidjad, kuid sinna ma ei ulatunud. Tramm tegi äkilise nõksatuse ja ma olin siruli maas,“ kirjeldab Klaar juhtunut.

„Trammijuht peatas trammi ja tuli küsima, kas kiirabi on vaja. Vastasin eitavalt, sest alguses ma ei tundnud midagi. Seejärel tuli trammijuht mingisuguse blanketiga ja soovis, et ma kirjutaksin alla, et minul mingeid pretensioone pole. Sellest keeldusin, sest polnud veel aru saanud, kas midagi oli vigastatud või ei.“

Hobujaama peatusesse naine enam pingilt tõusta ei jõudnud, tuli kutsuda kiirabi, et ta kanderaamiga trammilt maha saada ja haiglasse viia. „Seal ilmnes siis pärast röntgeni- ja kompuuteruuringuid, et minul on lülisamba nimmeosa ja vaagnaluu hulgimurd.“

Kui Klaar rääkis õnnetusest oma tutvusringkonnaga, ilmnes justkui tõsiasi, et paljud on kogenud äkilist sõiduviisi – kukkumisi esineb iga päev. „Põhjuseks olevat see, et roolis on korralikult koolitamata ja kogemusteta juhid,“ teadis ta oletada.

Klaar märgib, et kogu see vaev ja valu oleks võinud olemata olla, kui esiteks poleks valideerimissüsteemi, mille vajadusest tema sõnul keegi aru ei saa. Teiseks toob ta välja nn retrotrammid, kus on puupingid trammi külgedel ja kus puuduvad kinnihoidmiseks käigu keskel postid, mistõttu on lihtne kukkuda. Kolmandaks häiris volinikku see, et viga saanud inimesele pannakse kohe nina alla paber, kus ta peab kinnitama, et tal pretensioone pole.

„Tallinna ühistransport on iseenesest turvaline juba täna,“ kostab linnapea Mihhail Kõlvart Reformierakonna saadikute pärimisel. „Tallinna linnavalitsus koos Tallinna transpordiameti, Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi ja politseiga korraldavad regulaarselt arutelusid turvalise ühistranspordi küsimuses. Nendest on välja kasvanud ka teavitused meedias ja ühissõidukites, et juhtida tähelepanu vajadusele hoida ennast ühistranspordis sõidu ajal kinni, abistada vajaduse korral vanureid ja puuetega inimesi.“

Kui 2019. aastal tehti Tallinna ühistranspordis 142,4 miljonit sõitu, siis kukkumisega seotud juhtumeid sai kirja 80 korral. Linna transpordiamet sai kokku 164  kaebust, mis puudutas juhtide sõidustiili.

EKRE fraktsioon: ühistransport on räpane

Konservatiivid Mart Kallas ja Kairet Remmek-Grassmann pärivad jällegi linnapealt aru ühistranspordi hügieeni kohta, täpsemalt öeldes räpaste inimeste üle: „Kodutud, kelle hügieen on puudulik, määrivad istmeid ning levitavad lehka, mis hakkab teistele reisijatele külge.“

Linnasaadikute sõnul hakkab probleem eriti silma trammiliinidel Kopli–Kadriorg, Kopli–Suur-Paala ja Tondi–Lennujaam.

Kõlvart on nõus, et puudlik hügieen võib tekitada teistes ebamugavust, kuid neid tuleb võtta ühiskonna osana, kellel on samuti õigus väärikale ja võrdsele kohtlemisele. „Eesmärk ei ole mitte kedagi, veel vähem nõrgemaid ühiskonnast eemaldada, vaid nende resotsialiseerumine ühiskonda,“ selgitab linnapea.