Timofei Romaškin

Lidia Steklova

Andrei Dantšenko

Tamerlan Mussajev

Aeroflot

Esmalt kostab raginaid ja sahinaid, siis alustab tenor tugeva aktsendiga eesti keeles laulu „Paistab sügisel ka päikene“. See on esimene eestikeelne heliplaat 1901. aastast. Allaminutiline laul on salvestatud šellakplaadi ühele küljele, nagu tollal tavaks oli ja sellest saime teada 1902. aasta 10. jaanuari Postimehest, kus rohupoodnik Siegfried von Kieseritzky kuulutab: „Gramophonid – kõige suuremad rääkijad masinad ilma pääl hinnaga 20 rbli kuni 80 rbl...Gramophoni platted... Kõige uuem uudis! Praegu ilmunud Eesti keeli rääkijad ja lauljad platted, mis minu hoolitsemisel ja mõne Peterburi Eesti seltsi liikme lahkusel Peterburis gramophoni seltsi poolt üles võetud. Nende hulgas on: „Paistab sügisel ka päikene“, „Kord kuumus“, „Säält ju mu kullake“ jm.“

Tartu rohukaupmees lootis kogu Eesti muusikaga üle ujutada

Vanasti jäi see kahekorruseline maja, alumine korrus kivist, ülemine puust, Tartu maantee ja Puuvilja tänava nurgale, kus seisis ka Tallinna ainus ja seda kuulsam pruugitud rõivaste kauplus. Praegu pole enam ei seda tänavat ega kunagisi majugi. Sõjas hävinud Puuvilja tänava kohal kõrgub tuntud sirbi ja vasaraga kõrghoone. Meie jutu ajal polnud aga tänavat veel linnakaardilgi. Ümbruses laius juurviljaaed, mis kuulus nagu majagi mereväeleitnandi abikaasale Anna Sibbersteinile, kes oli &nbsp;all-linnas tuntud kui salapärane Must Mari, ülal Toompeal aga ühena seltskonna koorekihist.

Must Mari ehk Saladuslik maja Tartu maantee 36 

Ränga orjapõlve ja paarikümneaastase sõjaväeteenistuse eest hakkasid eestlased tuhandete kaupa Rootsi põgenema. Mindi veel 19. sajandi lõpulgi. Selle takistamiseks olla Hiiumaal rahvasuu järgi iga pere juurde rannavaht ehk – nagu naabrite juures Muhus kutsuti – tonger pandud. Siis peeti ühes talus pulmi, külalisi tuli hulgem. Ka vahisoldatitel lasti suu seks teha. Märjuke olnud nii kange, et vahid norinal magama jäid. Hõiskav ja rõõmustav pulmarahvas aga purjetas juba Rootsimaa poole. Nagu praegu trotsivad pagulased surma Vahemerel, nii purjetasid &nbsp;ja sõudsid eestlased oma kipakatel paatidel merele, et õnnistatud Rootsi jõuda.

UNUSTATUD PAGULASED: kuidas mõisnike julmuse ja Vene sõjaväe eest Rootsi põgeneti

Algus oli kõhklev. Kui Eesti rahudelegatsiooni laialdaste volitustega juht Jaan Poska oli end detsembri alul 1919 Tartus talle üüritud notar Rosenthali härraskorteris Rüütli 7 sisse seadnud, kirjutas ta tütar Xeniale: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti [on kindel], et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile aga&nbsp;rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.“ Vabadussõjas hukkus 6127 inimest, haavata sai sõjaväljal ligi 12 000. 1935. aastal avaldatud andmeil oli sõjakulu puhtas rahas peaaegu 91 miljonit krooni toonases rahas (võrdluseks – esimese vabariigi viimane eelarve oli umbes 106 miljonit). Rahvamajanduse kahju ei osanud keegi kokku arvutada.

TARTU RAHU 100: venelaste kaitse murdsid Poska tarkus ja Napoleoni konjak

„Eesti kunst? Kas seda on ja kui palju? Nii mõnigi on õlgu kehitanud, et kunst on meil veel üsna nõrgul jalul, sest miks muidu ei makseta meie töödest sajatuhandelisi summasid nagu kuuleme kaugete rahvaste kunstist,“ kirjutab Postimees Pallase kunstinäituse muljetest 1918. aastal, kuid rõõmustab ometi: maastikud on meil õige kenad, Pariisi salongides ei jääks nad viimasele kohale. „Uurits, kelle nime taga surmamärk, on olnud haruldane and,“ lisab arvustaja. Aleksander Uuritsa juurde tullakse tagasi, kui 1938. aastal hakkas ilmuma sari lühimonograafiaid Eesti kunstnikest, mille avas Uurits ja Wiiralt sai alles järgmiseks. Mõni kunstisõber oli imestunud. Rasmus Kangro-Pool vastas: Uurits oli noore andena väga hinnatud ja pole paha, et teda nüüd esimesena tuletati meelde. Juba 1909. aastal oli näituseülevaateis nenditud, et napilt paarikümneaastane Uurits on iseäranis jõurikas, fantaasialine ja sügav oma sulejoonistustes.&nbsp;

Geenius, kes on jäänud unustusse. Aleksander Uuritsa traagiline lugu

Mida aeg edasi, seda rohkem inimesi väärtustab aega ja tellib endale koju puhastusteenindaja, sest tänapäeva kiires maailmas on just aeg kõige suurem väärtus. Mida aga arvestada puhastusteenuse tellimisel, sellest räägib puhastusteenindusfirma <a href="https://sunco.ee/" target="_blank">Sunco OÜ</a> esindaja Elliko Ehala.

Koristus on mõistatus, mida on tegelikult lihtne lahendada!

Minnes poes lihatoodete osakonda, võib silme ees kirjuks võtta! Erinevaid tooteid on palju – mida võtta ja mida jätta?

MAITSEV KATSE: kvaliteetsed lihatooted, mis viivad keele alla!

Pereettevõttena sündinud Matsimokast on tänaseks saanud üks Eesti armastatumaid lihatootjaid –&nbsp;<a href="http://matsimoka.ee/" target="_blank">Matsimoka</a>&nbsp;on<a href="http://matsimoka.ee/" target="_blank">&nbsp;</a>inimeste südameid võitnud<a href="http://matsimoka.ee/" target="_blank">&nbsp;</a>oma toodete naturaalsuse, maitse ja mitmekülgsusega.

Armastatud Matsimoka tooted panevad positiivselt üllatuma

Selleks, et üritus jätaks külalistele ja osalejatele hea mulje, peavad kõik detailid paigas olema. Üks tähtsamaid taolisi detaile on toitlustus. Et toitu oleks kõikidele külalistele ürituse lõpuni piisavalt, see mekiks hästi ning oleks kvaliteetne, usalda oma ala professionaale. Just nimelt üks selliseid on <a href="https://mariincatering.ee/" target="_blank">Mariin Catering</a>, mis on tegutsenud üle 20 aasta.

Hea toitlustus on õnnestunud ürituse nurgakivi

„Küttelahenduse läbi mõtlemine hoiab kokku asjatuid kulusid ja suurendab mugavust kasutamisel. Korralikult planeeritud küttelahendus on kasutajale lihtne mõista, hästi funktsioneeriv ja töökindel,“ kinnitab <a href="https://maasoojus.ee/" target="_blank">Maasoojus OÜ küttesüsteemide spetsialist</a>.

MAASOOJUS OÜ EKSPERT SELGITAB: kuidas valida küttesüsteemi, millist eelistada ning kuidas toimib tark juhtimine?

Tallinna vanas lennujaamas polnud mingit pagasikontrolli. Inimesed lasti kohe lahkelt lennukisse. Mingit hirmu polnud, sest Nõukogude Liidus ei oldud veel keegi reisilennukit kaaperdanud. Seega ei pööranud keegi&nbsp;8. jaanuari hommikul 1954 mingit&nbsp;tähelepanu paguniteta sõjaväegimnastjorkas naisele ja mehele, kes astusid Tallinnast üle Lningradi Minskisse lendava Li-2 poole. Ühel oli püstol sineli taskus, teisel käekotis.

TALLINN KUI LENNUKIKAAPERDAJATE PARADIIS: püstolid paukusid ja pommid kärgatasid 

Eesti uudised

Sisuturundus

Eesti

Artikkel on puudulik. Tegelelikult oli Jõhvi lennuväljal nõukogude ajal KAKS lennukikaaperdamise katset. Üks too esimene ja kusagil 60-70  ndatel veel  üks.

70-natest oli Tallinnas juba pagasi kontroll. Oli juhus, et ka mu elatanud ema jäi kontrollimisel "relvaga" vahele. Käis eelmisel päeval kalmistul haudu hooldamas ja võttis kodust noa kaasa. et oksi, võsusid ja rohujuuri läbi lõigata. See tal käekoti põhja, ajalehe alla ununeski. Sõitis järgmisel päeval Hiiumaale sugulastele külla ja läbivalgustus näitab kotis pikka metalleset! Ohtlik terrorist ja lennukiärandaja?
Õnneks lahenes lugu kiiresti. Mutike ei andnud terroristi mõõtu välja ja jutt oli usutav.  Nuga ei sobinud pussitamiseks ja oli veel värske mullagagi koos,nimelt juurte lõikamisest. 

<p>Lidia Steklova ja Andrei Dantšenko olid juba pikalt haudunud mõtet mõnes Balti vabariigis reisilennuk kaaperdada, et pääseda vabasse maailma – Rootsi. KGB kinnitas hiljem, et mees oli tükk aega kogunud salastatud dokumente, et nendega raha teha.&nbsp;</p>

TALLINN KUI LENNUKIKAAPERDAJATE PARADIIS: püstolid paukusid ja pommid kärgatasid (2)

2 KOMMENTAARI

Sisuturundus

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

TALLINN KUI LENNUKIKAAPERDAJATE PARADIIS: püstolid paukusid ja pommid kärgatasid (2)

Jaga:

Samal teemal

Jaga:

2 KOMMENTAARI

Sisuturundus

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED