Juhtkiri

Juhtkiri | Kõnekas trahvierand (14)

ohtuleht.ee, 14. veebruar 2020, 17:32
Inimlikku soovi eriolukorras olla koos lähedastega ei saa kuidagi alahinnata. Sestap võib täielikult mõista kimbatust, mida tundis Kuusalu mees, kui kuulis, et tema elukaaslane hakkab kohe kodus sünnitama, kaaslaseks vaid kümneaastane poeg. Pooletunnise sõidu kaugusel oleval pereisal liikus jalg gaasipedaalile, ja politsei mõõtis alal, kus lubatud kiirus on 90km/h, auto kiiruseks 136 km/h. Et selline kiiruseületus – eriti hämaras ja lörtsisajus – on halbade asjaolude kokkulangevusel eluohtlik, ei jätnud politseile muud võimalust kui otsustavalt sekkuda.

Nagu ütles politsei esindaja kohtuski 400eurose trahvi vaidlustamisel: eriolukordades ei ole seadusest tulenevalt kellelgi mingeid eriõigusi. Teisisõnu: suur kiiruseületus on alati ohtlik kõikidele liiklejatele ja seetõttu karistatav, olenemata sellest, mis on kiirustamise põhjuseks. Kuid seda kummastavam on, et pereisa trahvimise eest avalikkuse surve alla sattunud – esimeste taunijate seas oli endine justiitsministergi – politsei palus kohtult trahvi täielikku tühistamist, ja mitte lihtsalt vähendamist. Seda enam, et kiiruseületus polnud ainus tuvastatud rikkumine: auto tehnoülevaatus oli aegunud juba oktoobris. Kohus siiski rahuldas trahvi tühistamise palve.

Korraga kahel vastandlikul seisukohal olemine võõrandab politseid aga rahvast veelgi. Ühed arvavad, et kõnekas erand ei aita kaasa liikluskultuuri parandamisele, sest teadagi – loll on see, kes vabandust ei leia. Mida oleksime öelnud siis, kui kihutamine lõppenuks raske õnnetusega? Teisalt – mida oleksime arvanud juhul, kui vapper perepoeg oleks üksi sünnituse abistamisel hätta jäänud, sest trahvitoiming hoidis isa kinni?

Õnneks teame ka juhtumeid, kus politsei pole käitunud üksnes tuima trahvimasinana, vaid on koos lähedasega vilkurite saatel hädalisteni rutanud või sünnitusel aktiivselt abistanudki. Hea tava aitab ära hoida vastuolulisi erandeid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee