Seisukoht

Seisukoht | Eesti toit väärib avastamist (1)

Kersti Eero, toimetaja, 14. veebruar 2020, 17:32
Foto: TIINA KÕRTSINI
Eelmisel nädalavahetusel turismimessil käies ma Eesti toidu hallist kaugemale ei jõudnudki. Lahkudes olid mul soojamaareiside sooduskupongide asemel kotis käntsakas UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluvas Võrumaa suitsusaunas tehtud suitsuliha, paar purki Läänemaa astelpaju- ja arooniasinepit, tahvel juustušokolaadi ning muudki head ja paremat.

Apla ajakirjanikuna olin joonud Lahemaal tehtud rabarberi vahuveini ning näksinud Tartumaal tehtud lambapiimajuustu. Esimest pakub Berliinis asuv Michelini restoran oma kümnekäigulise degustatsioonimenüü juurde ning sama tõugu lammaste piimast valmib Prantsusmaal ka üks maailma kuulsamaid juuste – Roquefort. 

Minu kotti ja kõhtu jõudnu on vaid kröömike kogu meie kohalikust toidust, aga loodetavasti näitab seegi, millise tasemeni kohalikud toidutootjad on jõudnud. Kahjuks kohtab suurt osa neist ehedatest hõrgutistest vaid laatadel, messidel ja paremal juhul silmab talutoiduriiulitel või mõnes pop-up-poes. Ehk teisisõnu, sa pead oskama neid otsida. Sellele mõeldes kõlas sel nädalal lausa napakalt konjunktuuriinstituudi tõdemus, et ainus, mida Balti jaama turult ei leia, on traditsiooniline Eesti köök. Selle asemel võid vitsutada tšahhoobilit, adžarulit, mantõsid, sušit jne. Kama ja mulgiputru ehk tõesti sünnist surmani süüa ei taha, aga ka Eesti köögile võib vähe moodsamas võtmes läheneda. Väiketootjatel võtmeid jagub, millega gastronoomiamaailmas uusi uksi avada.          

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee