Kommentaar

Kätlin Konstabel | Kuidas suhtesurvega toime tulla? (6)

Kätlin Konstabel, psühholoog ja pereterapeut, 14. veebruar 2020, 17:32
Olgem ausad – kõigile sõbrapäev ei meeldi. On neid, kes nurisevad, et mis sõbrapäev see on, kui kõik tiirleb ümber armunute ja südamekeste (saunasemude või jahisõpradega on seda nagu veidi imelik tähistada). On ka neid, kes mõtlevad, et oma kallite vastu võiks aasta ringi tähelepanelik olla.

Kõige suuremat pinget tekitab sõbrapäev aga neile, kellele mõjub see kui järjekordne meeldetuletus, et paarisuhe lihtsalt peab õige inimese elus olema – muidu oled imelik.

Enim haavab lähedaste surve

Paariterapeudina töötades on suhtesurve sage teema. Abi saama pöördunu näiteks tunnistab, et esimene suhe tekkis või siiani kestev abielu sai sõlmitud, sest just nagu pidi. Et kuidas siis teisiti, vanus ka juba selline ja nii see käib, ehkki kirge, armastust või sõprustki ei paistnud kuskilt. Kas olid kooli- või kursusekaaslased kõik juba paarilise leidnud, vanemad tegid märkusi või lihtsalt oleks tundunud imelik üksi olla. Suhtesurve – ka abielulõksuks kutsutu – hoiab inimest kinni ka sellise partneri juures, kellega juba ammu pole ei armastust, lugupidamist ega lähedustunnet. Ainsana on alles tunne, et lahkuminek oleks imelik, sest õiged inimesed on ikka paarisuhtes.

Suhtesurvet tajutakse väga erinevatest suundadest. Proovige leida filmi, kus lõpuks kangelane leiab uue hea sõbra ja mitte suurt armastust. Paljud inimesed tajuvad, kuidas ühiskonnas tervikuna eeldataksegi, et õige inimene lihtsalt peab mingis vanuses kellegagi käima hakkama ja seksima, siis natuke hiljem kokku kolima ja seejärel mitu last saama. Ja pole mingi uudis, et naised tajuvad neid ootusi karmimalt ja nooremalt.

Suhtesurvet tajutakse väga sageli pereliikmetelt – ja just lähedaste poolt tajutu võib teha väga haiget. On suguvõsasid, kus vallalisele öeldakse otse, et millal sina ka selle päris õige mehe või naise ükskord leiad (või on sul midagi viga?) ning on selliseid, kus on kombeks varakult paari minna ja siis (teinekord hambad ristis ja õnnetuna) igaveseks kokku jäädagi. Vahel annavad noore inimese vanemad mõista, et just sina – tubli, asjalik, hakkamasaav – peaksid peres olema geenide edasikandja. Teinekord ei öelda otse midagi, aga vanem põlvkond lihtsalt ohkab vaikselt, et eks tänapäeval need noored kohe peavad, pea laiali otsas, maailma avastama; tea, kas lapselapsi üldse kunagi näha saabki. Päritolupere avaldab suhtesurvet sageli ka siis, kui on jutuks lahkuminek – teadmata paarisuhtes tegelikult toimunut ja huvi tundmata, kas on ka õnnelik oldud, avaldatakse siis arvamust, et lahku ikkagi ei sobi minna. Paraku on päritolupere poolt lahkuminejatele viimasel hetkel broneeritud paariteraapia efekt enamasti vastupidine, see ajab lahutajaid veel rohkem tülli.

Lõpuks ometi see õige?

Suure panuse on suhtesurvesse andnud sotsiaalmeedia, kus inimestel on tavaks oma elusündmusi teistele eksponeerida ja kus võrdlused tekivad automaatselt. Kui kõik samas vanusegrupis tuttavad armsaid romantilisi pilte üles seavad, ikka koos moosiste teadetega, milline hingesugulane on leitud, siis endalegi teadvustamatult mõjutab see vaatajaid ja paneb mõtlema enda suhetele.

Suhtesurve all kannatavad ka lapsed. Kes pole kohanud täiskasvanuid, kes oma lasteaiaeas mudilase kohta ütlevad, et näe, tollel juba pruut või peigmees olemas? Kuna popkultuuris, igasugustes seriaalides ja kollases meedias on kuulsuste suhted nii sage teema, siis hakkavad juba varateismelised vahel mõtlema, et kellega käima hakata – et olla äge. Gümnaasiumides võib aga leida noori, kes kogevad end läbikukkununa, sest neil pole veel kedagi – vaid mõned vahetatud pilgud, elevust tekitanud napid jutuajamised – aga klassikaaslastel näikse juba mitmes suhe käsil olevat.

Suhtesurvest tasub teadlik olla, sest see mõjutab meie elu väga olulisi otsuseid – keda enda lähedale lasta, teinekord kauaks ajaks, kellega pangalaenu võtta ja lapsi saada. Et suguvõsaüritustele ei taheta alati minna, on selle kõrval tühiasi. Jah, suhtesurve võib panna inimesi astuma suhtesse – üheks ööks või aastakümneteks –, mis õige ei tundu, aga võib tekitada ka tõrke üldse lähedasi suhteid luua. Iga kord, kui keegi meeldima hakkabki, võib võimust võtta ebakindlus. Uue huvitava inimesega mõnusa ja elevil tutvumise asemel võib kuklas närida pinge ja küsimus, et kas nüüd lõpuks ometi on leitud see õige? Mõned hakkavad pinge all närviliselt igast oma suhtekatsetusest pikalt-laialt rääkima, lootes, et ümbritsevad mõistaks: nad tõesti pingutavad. On ka inimesi, kes tegelikult naudiks üksiolemist, aga ootuste tajumine paneb neid kõvasti seletama, kuidas neil suhteasjad lihtsalt ei õnnestu või et normaalset partnerit on pea võimatu leida.

Milline suhe on väärtuslik?

Mida siis suhtesurvega teha? Esmalt tuleks kahtluse korral enda elule võimalikult ausalt mõelda ja püüda aru saada, kas mingi su isikliku elu otsus on selle tuules tehtud või tegemisel. Võiks meelde tuletada, et paarisuhe ei ole väärtuslik iseeneses, vaid ainult siis, kui see põhineb vastastikusel soovil lähedases suhtes olla, teineteisest lugu pidada ja hoolida – ja nii mõeldes tuleks oma suhted üle vaadata. Kas praegune suhe on selline, kas partnerilt on sellist kohtlemist tajutud ja seda ise kaaslasele pakkuda osatud? Kui oled paarisuhtes, mis kunagi sai loodud suhtesurve tuules, aga leiad selles ka praegu nii mõndagi positiivset, võib abi olla paariteraapiast, et saaks tekkida tõelist lähedust pakkuv kontakt – see on võimalik. 

Kui oled aga parasjagu üksi, siis on üks keeruline, aga vastamist vajav küsimus, et kas ja milleks sa suhet tahad? Kui põhimure on teiste ootustele vastamine või madal enesehinnang, mis muul moel ei võimalda sul end õige inimesena tunda, tuleks esmalt endaga paremini läbi saama õppida – kas omapäi proovides või mõnelt vaimse tervise spetsialistilt nõu saades. Kui aga soovidki olla üksi – olgu siis määramata ajaks või lihtsalt on praegu muid tegemisi liiga palju –, pole vaja muud, kui õppida kõigile survestajatele kenasti aga kindlalt mõista andma, et neil pole vaja sinu pärast muretseda, sa saad oma eluga niigi hakkama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee