Kantar Emori hiljutise uuringu kohaselt jagunevad aastavahetuse ilutulestike pooldajad ja vastased kaheks – 41 protsenti leiab, et laskmist tuleks jätkata samas vaimus, sellal kui 43 protsendi arvates peaks olukorda muutma või ilutulestikud sootuks keelama.

Seejuures peab meestest üle poole ilutulestikku oluliseks traditsiooniks ja/või nauditavaks vaatemänguks, sellal kui naistest vaid kolmandik arvab samamoodi. Samal ajal on naiste hulgas tervelt 40 protsenti ehk meestest kaks korda suurem osa neid, kes sooviks ilutulestike asendamist millegi muu, näiteks valgusinstallatsioonidega. Ilutulestiku kategoorilise keelamise pooldajaid on siiski ka naiste hulgas väga vähe.

Kantar Emori uuringuspetsialisti Reet Marii Roki sõnul on ilutulestiku laskmise küsimus muutunud üha aktuaalsemaks mitte ainult tavakodanike, vaid ka omavalitsuste tasandil – aastavahetusel loobusid osad linnad-vallad rakettide laskmisest sootuks. „Meil on seoses keskkonnaküsimuste teravnemisega järjest enam neid, kes peavad ilutulestikku häirivaks valgus- ja helireostuseks,“ märkis ta. „Lisaks osutab pidev paugutamine tugevat mõju koduloomade tervislikule heaolule. Me küll ei küsinud ilutulestiku kohta eraldi koeraomanikelt, kuid võib spekuleerida, et paugutamise vastased on ka nende hulgas enamuses.“

Roki hinnangul näitab uuring siiski ka seda, et ilutulestiku keelamiseks puudub ühiskondlik kandepind: „Väga vähesed pooldasid kategoorilist keelamist, pigem soovitavad skeptikud teisi alternatiive, olgu siis kulukam hääletu ilutulestik või valgusinstallatsioonid. Paljudele on see endiselt oluline traditsioon, nende jaoks oleks vaikne aastavahetus ilma paugutamise ja saluudita nagu koer ilma hännata.“

Petitsiooni „Ilutulestik ilma ohvriteta!“ algatajad toovad välja kuus põhjust, miks peaks ilutulestiku kasutamist piirama:

Müra ja valgus

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslike standardite järgi võiks standardmüratase olla öösel 40 detsibelli (dB). Üle 85 dB tugevusega müra võib kahjustada kuulmist. Ilutulestikurakettide tekitatud müratase võib ületada 140 dB.

Mürast ja valgussähvatustest enim ohustatud grupid on näiteks väikelapsed ja haiged (epileptikud, posttraumaatilise stressihäire all kannatajad). Müra ja valguse suhtes on tundlikud ka loomad. Koerad võivad võtta paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib tugev heli tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul hukkuvad võõras keskkonnas.

Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti kolmel järjestikusel aastal lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut. Ilutulestiku mõju lindudele hakati rohkem uurima peale 2011. aastat, kui USA-s Arkansases pimestusid ja sattusid müra ning valgusefektide tõttu paanikasse tuhanded linnud, hinnanguliselt hukkus seal kuni 5000 isendit.

Uuringus helireostuse mõjust lindudele järeldati, et juba 40 detsibelline mürareostus mõjutab lindude arvukust piirkonnas, nende käitumist, valvsust, toiduotsimist, ellujäämust ning koosluste struktuuri. Ilutulestiku müratase on sageli aga üle 150 detsibelli.

Saasteained

Pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja kantserogeensed.

Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsis sedastatakse: „Mitmed uuringud on näidanud, et pärast ilutulestike kasutamist suureneb õhus tahkete osakeste PM10 ja PM2,5 kontsentratsioon. 2016. aastal pärast uusaastapidustusi olid Saksamaal välisõhu saastetasemed EL soovitatud määrast ligikaudu 26 korda kõrgemad. Tahkete osakeste ning lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi sissehingamine võib põhjustada hingamisteede probleeme ja on seotud südame-veresoonkonna haigustega. Rasedad naised, lapsed ja astmahaiged on enim ohustatud grupid. Suitsus hõljub ka väikesi metallosakesi (nt vask, baarium, strontsium), mida kasutatakse ilutulestikus värviefekti saavutamiseks. Metallosakesed ja oksüdeerija perkloraat võivad sattuda veekogudesse ja põhjavette ning sealtkaudu veeloomade ja inimeste organismi.“.

Jäätmed

Pärast aastavahetust vedelevad tühjad raketihülsid tänavatel tihti kevadeni. Pürotehnika jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete nimekirja ja nende koristamine jääb KOV-i ning vabatahtlike õlule.

Raha põletamine

Kui eraisikutel ja eraettevõtetel on vaba voli oma raha kulutada, mille peale iganes, siis kohalikud omavalitsused võiksid kaaluda absurdse raiskamise lõpetamist ja eelarves ilutulestikule mõeldud raha suunata kasvõi loomade varjupaikade toetuseks või üldiseks heakorraks.

Õnnetused

Igal aastal juhtub ilutulestiku oskamatust kasutamisest raskeid õnnetusi. Ka hiina laternad (taevalaternad) põhjustavad tulekahjusid ja reostust, olles surmavaks ohuks metsaelanikele, kes allakukkunud laternasse lõksu võivad jääda.

Teised riigid

Paljudes EL riikides on  pürotehniliste toodete kasutamine rangelt piiratud. Saksamaal on pürotehniliste toodete müük tarbijatele lubatud vaid 29.–31. detsembril. Inglismaal on eraisikutel igal ajal keelatud kasutada ilutulestikku avalikes kohtades (tänaval, teedel, parkides). Soomes on rakettide müük eraisikule keelatud vahemikus 1.–26. dets. Eestis kehtis kuni 2010. aastani keeld müüa teatud kategooria pürotehnilisi tooteid 01.11–26.12, niisiis ajalised piirangud tulevärgi müügis ei ole Eestis ennekuulmatud.

On arusaamatu, miks Eestis pürotehniliste toodete müügi ajalistest piirangutest loobuti. Suvaline paugutamine kestab seni, kuni tooted on igal hetkel kättesaadavad. Eestimaa Rohelised on varemgi ilutulestiku teemal sõna võtnud. Palun anna allkiri ilutulestiku täiendavate regulatsioonide sisseviimiseks, et keskkond muutuks puhtamaks, ohutumaks ja rahulikumaks!