Repliik

Haridusministeerium: Hendrik Aguri ebaproportsionaalne tegelemine nugade-kahvlitega on kahetsusväärne (130)

Arvamustoimetus, 13. veebruar 2020, 18:30
Hendrik AgurFoto: Martin Ahven
Kohtla-Järve riigigümnaasiumist on sügisest lahkunud mitu klassitäit noori – jaanuariks 43 õpilast. Kooli juhtkonna väljaütlemistest jääb mulje, et lahkumise põhjuseks ei pruugi sugugi mitte olla vaid raskused eestikeelse õppega toimetulekul, vaid hoopis kultuuriline konflikt – koolijuhtide nõue, et koolisööklas tuleb süüa euroopalikult noa ja kahvliga. Paistab, et tegu on juhtkonna enesekehtestamisega võõras keskkonnas, sest noa ja kahvliga euroopaliku söömise nõudest on kooli direktor Hendrik Agur ja õppetoolijuhataja Ainar Ruussaar omal algatusel rääkinud sügisest alates korduvalt mitmel pool meedias. 

Kui venelane on harjunud praadi sööma üksnes kahvli või supilusikaga, siis kas noa ja kahvliga söömine on kõigi riigigümnaasiumide riiklik nõue või kvalifitseerub hoopis diskrimineerimiseks rahvuse alusel kooli juhtkonna poolt? Kui direktorile meeldib noa ja kahvliga süüa, siis kas tal on õigus oma harjumusi ka vene õpilastele peale suruda, see ei puuduta ju õppetööd? 

Tarmu Kurm, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja: „Kahvlid-noad“ on saanud kahetsusväärsel kombel kooli juhtkonna liikmetelt ebaproportsionaalselt palju tähelepanu ja selle teema uuesti ERRis esile toomine nende poolt ei olnud vajalik ega kohane.

Kooli sisekorrareeglid, sh korrektse käitumise kohta söögivahetunni ajal, võib ja saab küll kool kehtestada, aga HTMi hinnangul ei peaks need reeglid kindlasti minema nii detailseks, et oleks vaja määratleda sobilike söögiriistade kasutamistingimused vms. Meile teadaolevalt ei ole Kohtla-Järve riigigümnaasium seda ka teinud. Lisaks olgu öeldud, et noad ja kahvlid ei ole õpilaste lahkumise põhjuseks.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee