Seisukoht

Seisukoht | Vaesed omad, rikkad võõrad (3)

Asso Ladva, reporter, 12. veebruar 2020, 00:01
Järjest rohkem vene peresid paneb oma lapse õppima eesti õppekeelega kooli. Järjest rohkem Eestisse saabuvaid välismaalasi paneb oma lapse samuti õppima eesti õppekeelega kooli. Kõigil neil on eesti keeles õppimisega kas rohkem või vähem raskusi. See tähendab lisatööd õpetajatele, kes peavad neid eesti keeles järele aitama.

Milline on kõige suurem erinevus nende kahe rühma vahel? Õpetaja jaoks suurt erinevust pole, koolide jaoks aga küll. Ametlikus keelepruugis uussisserändajate laste keeleõpet riik toetab, siinsete vene perede laste keeleõpet aga mitte. Jämedalt väljendudes on vene perest pärit õpilane eesti õppekeelega koolis kahjum, uussisserändaja perest õpilane aga kasum.

Miks teeb Eesti riik sellist vahet? Siin elavad vene pered on päriselt meie omad inimesed, miks me ei toeta neid? Mille poolest on äsja Eestisse asunud riigile kasulikumad kui aastaid siin elanud ja töötanud?

Eesti keele õpetamisele on riik aastate jooksul kulutanud miljoneid ja kulutab edasi. Kasvõi väikse osa sellest rahast võiks anda vene lapsi õpetavatele eestikeelsetele koolidele, mis õpetavad eesti keele kindla peale selgeks. Muud võimalust õpetajatel ju ei ole, sest vastasel juhul kannatab kogu kool, ka eesti peredest pärit lapsed.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee