Maailm

JEEMENI KRIIS: toiduabi istub laos, kuni see riknema läheb või soosikutele jagatakse (8)

Toimetas Greete Kõrvits, 11. veebruar 2020 20:31
Arst vaatab üle alatoitumusega tüdrukut. Söögist ja ravimitest on Jeemenis kohutav puudus.Foto: EPA/Scanpix
Tüli rahvusvahelise abi osutamise üle võib tähendada, et niigi maailma hetkel suurimas humanitaarkatastroofis Jeemenis võivad miljonid inimesed jääda abita, mis neid praegu veel kuidagi elus ja toidetuna hoiab. Neljapäeval kohtuvad Brüsselis mitmed abiorganisatsioonid, et arutada, kuidas hädavajalikud vahendid inimesteni toimetada. Praegu istuvad abipakid sageli lihtsalt kuskil laos ja neid hoidvad tegelased kehitavad õlgu – paberimajandus on jube aeglane, no mis sa teed!

Mure Jeemeni pärast jõudis kõrgpunkti möödunud novembris, mil Jeemenis suuri maa-alasid haldavad huthi mässulised esitasid nõudmisi suuremaks kontrolliks riiki tuleva rahvusvahelise abi üle, täpsemalt selle maksustamiseks. Sellega ei saa abiandjad aga kuidagi nõus olla – see oleks juba sama hästi kui sõjategevuse enda toetamine.

Samal teemal

Huthid on aga pretensioonikad ja kahtlustavad selles osas, kuidas ja kellele abi andvad organisatsioonid pakke jagavad. Nende soovitud maks aitaks huthide endi sõnul kraami toimetada ja transportida efektiivsemalt ka siis, kui nad juhtumisi mingil hetkel vaenlastest ümber piiratud on. BBC reporterile kurdab üks mässuliste esindaja, et ravimid ja toit on pahaks läinud ning sellist kaupa nad edasi ei toimetagi. Kui ajakirjanik osutab, et väidetavalt halvaks läinud pakil seisab juunikuu kuupäev, vaidleb mees, et paberimäärimine võtab nii kaua, et selleks ajaks on kõik nagunii riknenud.

Rahvusvahelised organisatsioonid kinnitavad, et tõepoolest istub hunnikute viisi abipakke lihtsalt kusagil ladudes või koobastes „paberimajandust oodates“, selle asemel, et abivajajateni jõuda. Huthid venitavad, vahel lihtsalt keelduvad abi jagamiseks lube andmast.Abist sõltub aga kusagil 80 protsendi Jeemeni elanike elu.

Ühes laos näitab ärritunud teejuht ajakirjanikule igasugu mutukatest kubisevat jahukottide mäge. Kuid organisatsioon, kes jahu annetas, sõnab omalt poolt vastu, et jahu saabus juba mitu kuud tagasi tõenäoliselt täiesti kõlblikuna, nemad aga ootavad siiamaani huthide luba see laiali jagada.

Kui ühest suurest ÜRO laost läks kaduma suur hulk teravilja, on huthide esindajal kohe käepärast paks kaust paberitega, mis tema sõnul tõestab, et selle jagasid võitlejad laiali ülemuse loal ning inimestele, kes seda vajasid. Toidu tarnijal on aga andmeid, et teravilja jagati laiali huthide oma suva järgi, osaliselt ka sõduritele endile.

Mis Jeemenis toimub?

2015. aasta alguses lahvatanud Jeemeni kodusõja osapoolteks on huthi mässulised, ametliku nimega Ansar Allah ning valitsust toetavad koalitsiooniväed. Lühidalt võib öelda, et uskumatute julmuste ja vägivallaga ei hoia end tagasi kumbki, ehkki tinglikult võiks ju mõelda, et omavaheline hõõrumine ei alanud päris tühjalt kohalt, kui huthid riigis lokkava korruptsiooni vastu nurinat tõstsid. USA rünnak Iraagi vastu 2003. aastal kinnistas selle, et huthid radikaliseerusid ning pöörasid oma pilgu siseriiklikest probleemidest ka väljapoole.

Tegemist pole pelgalt riigisisese tüliga, konfliktis on oma huvid paljudel teistelgi, Jeemenist endast hulga võimsamatel mängijatel nagu Saudi Araabia, Iraan ja Ameerika. Neist esimene on eriti raevukas, huthi mässuliste võidud hambuni relvastatud ja tippvarustusega saudide üle olid uhkele riigile kirjeldamatult alandavad. Kohalikest tegijatest otsustasid sõjapidamisest ettenägelikult eemale jääda Omaan ja Pakistan.

Jeemeni kaoses on põhimõtteliselt võimatu täpselt öelda, kui paljud selles hukkunuid on. Surma ei saa inimesed ju vaid pommide läbi, vaid põhimõtteliselt olematuks hävitatud infrastruktuuri ja haiglasüsteemi tõttu. Miljoneid inimesi ähvardab näljasurm. Vaieldamatult kannatavad Jeemeni konfliktis enim lapsed.

Jeemeni konflikti keerulisest ajaloost võivad huvilised lugeda SIIT.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee