Sisuturundus

Kui palju me tegelikult mõtleme taaskasutusele? 

Sisuturundus, 12. veebruar 2020, 13:19
Kas visates jäätmeid kergekäeliselt prügisse mõtleme, kui palju neid on võimalik taaskasutada? Kaks Tallinna koolitüdrukut tegid kõnealusel teemal loovtöö ja selle põhjal on meil mille üle järelemõelda.

Tallinna 21. Kooli 9.d klassi õpilased Elisabeth Adler ja Ingel Elisabet Erm tegid loovtööna Maailmakoristuspäeva projekti, mille raames nad koristasid  Kadriorus Russalka randa, Järve metsaradu Merko maja kõrval ja Pirita jõe kõrval metsatukka.

Koristustöödest võttis osa 91 õpilast ja 4 õpetajat, kes korjasid ühtekokku 160-250 kg prügi. Muljetavaldav kogus, kas pole!

Veel mõtlemapanevam on see, millest prügi moodustus. Valdava osa, 50,8 protsenti moodustas prügist plastik. 33,6 protsenti moodustasid suitsukonid, klaas moodustas 3,3 protsenti ja pabertooted 10,7 protsenti.

Plast omakorda jagunes järgmiselt:

Seega võib öelda, et kaks kolmandiku korjatud prügist moodustas taaskasutatav materjal. Aga jäätmed ei käi ju loodusesse - tegelikult saab enamus jäätmeid teha uueks tooteks.

Ka Eestis tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, mis kasutavad toorainena märkimisväärses ulatuses taaskasutusse suunatud pakendeid.

KLAASI taaskasutajatest on üks suurmaid Järvakandis tegutsev AS O-I Production Estonia (varasema nimega AS Järvakandi Klaas). Purustatud ning sorteeritud klaaspakendeid kasutatakse seal uute pudelite ja purkide valmistamiseks.

PAPI taaskasutuses on tegija Räpina Paberivabrik, kus kokku kogutud pakenditest ja vanapaberist valmistatakse kaubakaitse nurki ning muid tooteid. Räpina Paberivabrik on omas turusegmendis Skandinaavia suurim ettevõte.

PLASTI ümbertöötlejaid on mitmeid. Näiteks Hiiumaal tegutsev Dagöplast teeb kasutatud plastikust kilekotte. Mäos asuv Neular aga toodab terrassilaudu, müratõkkeseinu, lillepotte ning mitmesuguseid aiatarvikuid. Huvitava niši on leidnud ATK Invest, kes valmistab vanadest autodest pärinevast plastist elumajade katuseid. Pärnus tegutsev Wendre kasutab taaskasutusest laekuvaid plastmaterjale madratsite, patjade ja muude tekstiilitoode tootmisel.

Lisaks tegutseb Eestis mitu plastijäätmetest graanuleid ja kiudmaterjale tootvat tehast, kes oma toodangu valdavalt ekspordivad.

Sorteerides kasutatud pakendid eraldi konteineritesse, saadame nad uuele kasutusringile ning teeme head oma igapäevasele elukeskkonnale.

Vaata SIIN, kuhu viia jäätmed. Näiteks kui sul on klaaspurk, sisestad sinna "klaaspurk" ning näed, kus on lähim konteiner klaasi kogumiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee