Poliitika

Reaktsioonid presidendi otsusele lükata tagasi pensionireformi seadus: Ratas peab seda õigusriigi loomulikuks osaks, Helme sõnul käitus Kaljulaid inetult (224)

Toimetas Hindrek Pärg, 7. veebruar 2020, 19:48
Kersti KaljulaidFoto: Robin Roots
Reedel teatas president Kersti Kaljulaid, et ei kuuluta välja II pensionisamba reformi seadust ning saadab selle tagasi riigikokku. Nagu arvata võis, sai presidendi otsus väga vastakaid reaktsioone. 

Kaljulaid tugines oma otsuses Isamaa taustaga advokaadile. Presidendi sõnul riivab II pensionisamba reform oma praegusel kujul Eesti Vabariigi põhiseadust ja seda väga mitmes punktis. 

Samal teemal

Peaminister Jüri Ratas nimetas Kaljulaidi otsust õigusriigi loomulikuks osaks. "Vabariigi Presidendi tänane otsus jätta kohustusliku kogumispensioni reformi seadus välja kuulutamata on tema seadusest tulenev võimalus ning õigusriigi loomulik osa. Selliste õiguslike vaidluste lahendamiseks ongi seaduses vastavad toimimisviisid ette nähtud. Nüüd on Riigikogul võimalik presidendi põhjendusi kaaluda. Tarvidusel teeb kõigi seaduste põhiseaduslikkuse kohta lõpliku otsuse Riigikohus," seisis Keskerakonna juhi avalduses. 

Reformi algataja ja selle vaimne isa Helir-Valdor Seeder sõnas Isamaa pressiteates, et erakonnal on valmisolek presidendi ettepanekutega tutvuda, kuid reformi põhiolemust muutma ei hakata. 

"Presidendi poolt toodud selgitused peegeldavad juba varem kõlanud seisukohti. Pensionireformi on analüüsinud erinevad advokaadibürood ja eksperdid. Seisukohti on olnud erinevaid ning küsimus on ennekõike selles kui suureks põhiseaduslikku riivet peetakse,“ ütles ta.

Seeder tunnistas, et president Kersti Kaljulaidi otsus seadus Riigikogusse tagasi saata teda ei üllatanud. „Seda võis arvata, et president sellise otsuse langetab. Ta on olnud täna kehtiva pensionisüsteemi üks autoritest ja selle veendunud toetaja.“

Rahandusminister Martin Helme (ja ka teised EKRE juhtpoliitikud nagu näiteks Jaak Madison) kritiseeris ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus presidendi otsust väga tugevalt, kuigi see otsus ei üllatanud neid positiivselt ega negatiivselt. 

"Kuigi ta rõhutas korduvalt, et tema argumendid lähtuvad põhiseadusest, siis tema seisukohad on selgelt poliitilised. See oli poliitiline veto ja see oli inetu, kuigi ta rüütas selle põhiseaduse rüüsse," rääkis Helme, kelle sõnutsi käitus Kaljulaid inetult ka riigikohtu suhtes, pannes neid tegema poliitilist otsust. 

"Meil on nüüd lisaks valitud parlamendile tekkimas mittevalitud parlamendi teine koda. See toob kaasa paratamatult olukorra, kus riigikohus hakkab poliitikaga tegelema," sõnas Helme, kelle sõnutsi võtab riigikogu seaduse vastu muutmata kujul ja saadab uuesti presidendile kinnitamiseks ning lõpuks jõuab asi riigikohtusse otsustamiseks.

Opositsiooni juhtivad poliitikud loomulikult tervitasid Kaljulaidi otsust. Kaja Kallase hinnangul tegi presidend ainuõige otsuse, arvestades põhiseaduslikke probleeme, millele ka Reformierakond riigikogus tähelepanu juhtis.

"Mis edasi? Seadus tuleb tagasi Riigikokku. Kui koalitsioon on valmis muutma kahte asja: 1) välja saaks võtta ainult 2%, mitte 2+4%; ja 2) seda, et seadus hakkaks kehtima vastuvõtmisest edasi, mitte tagasiulatuvalt, siis võiks seda uuesti arutada. Kui neil valmisolekut neid muudatusi teha ei ole, siis pole minu hinnangul mõtet arutelu uuesti avada, vaid hindamine peaks minema Riigikohtu kätte," seisis Kallase postituses. 

Sotsiaaldemokraatide esimehe Indrek Saar avaldas lootust, et riigipea argumendid avavad ka koalitsioonisaadikute silmad. "Nüüd tuleb see seadus põhiseadusega kooskõlla viia, mis tähendab, et pensioni teise samba lammutamine jääb valitsuse pakutud viisil ära. Variant on minna edasi opositsiooni esitatud pensionieelnõuga, mis muudab teise samba väljamaksed oluliselt paindlikumaks, kuid ei lõhu kogu meie pensionisüsteemi,“ ütles Saar. 

Tema sõnul tasub selle pensionisaaga puhul välja tuua ka valitsuserakondade küüniline arvestus. „Seaduse rakendumine on kavandatud nii, et just vahetult enne järgmisi kohalikke valimisi saaksid inimesed raha kätte. Ühekordselt kasvaksid ka riigi maksutulud, mis võimaldab valimiste eel teha teatud valijagruppidele ühekordseid kingitusi. Seda tehakse aga pensionieaks säästusid kogunud inimeste raha ja Eesti laste tuleviku arvel,“ märkis Saar.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee