Eesti uudised

GALERII | LOOTUS PÜSIB: Balti peaministrid soovivad Rail Balticu valmis saada kuue aastaga (71)

Marvel Riik, 7. veebruar 2020 15:59
Vasakult: Euroopa Komisjoni eelarve- ja haldusvolinik Johannes Hahn, Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis.Foto: Tiina Kõrtsini
Kuigi viimasel ajal on Rail Balticu projekti ümber tiirelnud tumedad murepilved, kinnitasid Balti peaministrid täna Tallinnas, et üheskoos pingutatakse selle nimel, et esimesed Rail Balticu rongid hakkaksid ikkagi sõitma vastavalt algsele plaanile – aastal 2026. „See on meie ühine eesmärk,“ märkis peaminister Jüri Ratas.

Loetud minutid enne pärastlõunast pressikonverentsi algust sammusid pressiruumi lõunanaabrite delegatsioonid. Nende muretu, naerupahvakaid täis jutt andis mõista, et Rail Balticu projekt ei ole rööbastelt maha jooksnud. Sama sõnumit kinnitasid korduvalt ka kõik Baltikumi peaministrid – Rail Baltic on kolmele riigile ülimalt oluline ning tehakse pingutusi, et esimesed rongid saaksid liikuda 2026. aastal.

Samal teemal

Erinevalt selle nädala Vikerraadio saatest „Stuudios on peaminister“ ei hakanud peaminister Jüri Ratas peitma Rail Balticu probleeme ilusa ilma kommentaaride taha, vaid nentis korraks, et juhtimisstruktuuri tahetakse parandada.

Nimelt tõid Baltikumi riigikontrollid aasta alguses välja, et tööd ei püsi ajakavas ja ületavad eelarvet. Selle üheks põhjuseks nimetati suurprojekti ebaefektiivset juhtimist. Raudtee ehitamiseks on kolm Balti riiki loonud ühisettevõtte RB Rail AS (keskusega Riias), milles on kõigil riikidel valdusettevõtete kaudu 1/3 suurune osalus. Raudtee ehitamise eest oma riikide territooriumitel vastutavad riigid ise.

Ratas astus sammu edasigi ning tõi välja, et lisaks juhtimisele on analüüsimisel ka tulevikuküsimused nagu juhtimisvastutus, hangete korraldamine, julgeolek ja maksulahendused. „Meie ühine eesmärk on, et Rail Baltic valmib aastaks 2026,“ kõneles Ratas Baltikumi peaministrite nimel. Ta lisas, et kaardistatud teemadele – juhtimine ja tulevikuküsimused – tahetakse detailsemaid vastuseid anda märtsis, kui peaministrid kohtuvad uuesti Vilniuses.

Läti peaminister Krišjānis Kariņš ütles, et Rail Baltic liigub igas riigis edasi erineva kursiga – just sealt, kus mure kõige suurem. „Leedu paistab silma raudtee valmimisega, Eesti jällegi viaduktide ehitusega ning meie Lätis teeme algust keerulise lõiguga Riia ja põhitrassi vahel,“ rääkis Kariņš. „See, kus veel tööd on vaja teha, on juhtimine. Täna oleme tuvastanud selle juures mitmeid aspekte, mis vajavad veel lahendust.“

Ühtlasi rääkisid peaministrid töölõunal Euroopa Komisjoni eelarve- ja haldusvoliniku Johannes Hahniga, kelle ülesandeks on aidata saavutada Euroopa Liidu riikide kokkuleppe järgmise eelarve osas, mille suurus ja jaotus on veel lahtine. Hahn nentis, et Brexiti tõttu on eelarves raha vähem, aga andis lootust, et toetusmäärad jäävad püsima ning rongid võivad Baltikumis sõita aastal 2026 või 2027.

Rail Balticu on suurim taristuprojekt iseseisvate Balti riikide ajaloos. Hinnanguliselt läheb 870kilomeetrine raudteeliin Tallinnast Leedu-Poola riigipiirini maksma 5,79 miljardit eurot. Euroopa Liit kaasfinantseerib projekti Euroopa Ühendamise Rahastu toetusfondist umbes 85% ulatuses. Riigi eelarvestrateegias on Eesti projektile prognoosinud aina suuremaid kulusid: 2020. aastal 54,4 miljonit, 2021. aastal 91,5 miljonit, 2022. aastal 139,1 miljonit ja 2023. aastal 99,7 miljonit eurot.

Juhul kui omafinantseeringu osa peaks kujunema suuremaks kui 19%, on see risk projekti valmimisele. Selle kohta on Eesti valitsuse koalitsioonileppes kirjutatud, et kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaadatakse üle projekti tasuvus, trass, ajakava ning kohalikud peatused.

Samal teemal

07.00.2020
Baltimaade riigikontrollid: Rail Balticu suurprojekt ületab eelarvet ja ajakava
09.11.2019
Taavi Aasa sõnul valmib Rail Baltic tähtajaks ja eurorahaga, teiste erakondade esindajad kahtlevad selles
05.11.2019
Riigikontroll: Rail Balticu tähtaegne valmimine pole realistlik