Eesti uudised

Muinasjutunäitusest võib saada muuseumi esimene suur rahvusvaheline näitus

Võlumets ja rahapada: ERMi uus näitus mängib muinasjutumaailma pulkadeks lahti 

Asso Ladva, 7. veebruar 2020 16:09
KLASSIKALINE MUINASJUTT VÕI EESTI RAHVAJUTT? Seitsmele tuntud muinasjutule viitavat eset juhivad külastajad samasuguse sisuga Eesti rahvajutuni.Foto: Aldo Luud
„Sa muutsid näituse kontseptsiooni!“ lööb laupäeval Eesti Rahva Muuseumis avatava muinasjutunäituse kuraator Katrin Sipelgas käsi kokku. Hetk tagasi sai ta teada, et kavandatud pokkeri asemel on kaaskuraator – filmilavastaja Jaak Kilmi – pannud näituse külastaja vanapaganaga atškood mängima. „Mina pidasin nõu ja mulle öeldi, et talumehed mängisid vanasti kõrtsis kahtkümmet ühte,“ raiub Kilmi vastu.

Vastne näitus „Elas kord...“ on uhke, vaatemänguline ja mis peaasi, väga hariv. See võib tunduda uskumatu, aga mõnede meile hästi tuntud muinasjuttude alged on pärit mitme sajandi tagant ja kohtadest, mis jäävad Euroopast väga kaugele. Ühest otsast alustades on sama süžee käibel vaat et kõikide rahvaste seas ning teisest otsast võttes on Hollywoodi poolt klantsfilmiks voolitud klassikalised muinasjutud saanud ammu enne kino leiutamist eesti rahvajuttudeks.

Muinasjutt teadusasutuses

Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist ja näituse kolmas kuraator Risto Järv räägib, et jutuvestjad on alati hinnas olnud ja mõnda neist on tal õnnestunud endalgi kohata.

„Näiteks Natali Sõrmus ütles kohe, et tal on ainult väga pikad jutud ja setu keeles,“ meenutab Järv. „Ütlesin, et sellest pole midagi, rääkigu. Ta pani televiisori kinni, rääkis viis juttu, siis ütles, et aitab küll ja vaatas televiisorit edasi. Head jutuvestjad valdavad teemat ka nii öelda puusalt.“

Kaduv maailm

„Jutuvestmine on maailm, mis hakkab kaduma,“ selgitab Sipelgas näituse ajendit. „Räägitakse ju muinasjutulisest päikeseloojangust ja muinasjutulisest elust. Päris muinasjutus on maailm täis katsumusi, hirme, võib-olla vägivalda.“

Näituselt väljumine on muudetudki tõeliseks katsumuseks. Tuleb laserkiirte vahelt läbi pugeda. Vähem paindlikele külastajatele on siiski loodud lihtsam väljapääsutee kohe ERMi püsinäitusele. See on omamoodi uuenduslik, sest senise praktika kohaselt on ERMi püsinäitus ja vahetuvad näitused külastatavad eraldi piletiga.

„Näituse sisu on universaalne ja me oleme mõelnud näiteks Taani peale – Andersenil tuleb varsti suur tähtpäev,“ sõnab ERMi direktor Alar Karis, et muinasjutunäitusest võib saada ERMi jaoks esimene tõeliselt suur rahvusvaheline näitus, mille vastu meie lähimad naabrid on juba huvi tundnud. „Osa Eesti rahvajuttudest tuleb välja vahetada, pidada nõu kohalike folkloristidega ja siis võib seda näitust eksponeerida igal pool.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee