Eesti uudised

VIDEO | KOLMEMEETRISED LAINED JA VENEKEELNE ABIPALVE! Mis viis Vene kalapaadi uppumiseni Eesti vetes? (35)

Viljar Voog, 7. veebruar 2020 14:47
Neljapäeva hilisõhtul 23.40 kostus üle meresideraadio abipalve: traaler Pongoma palus endaga ühendust võtta mõnel vene keelt kõneleval alusel, kuna nad vajasid keset kolmemeetriseid laineid ja 18 meetrit sekundis puhunud tuult puksiirimisabi. Seitsme minutiga läks seis aga nii hulluks, et seitsme Vene kaluri elu sattus ohtu.

Kuigi kalamehed üritasid ühendust saada mõne lähedal asuva laevaga, vastas neile politsei- ja piirivalveameti (PPA) merepäästekeskus. „Selgus, et laeva kaks sektsiooni on vett täis, neil oli tehniline rike ja nad soovisid pukseerimisabi,“ kirjeldas juhtunut PPA mereturvalisuse grupi juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla. „Seitsme minutiga eskaleerus see sündmus juba nii, et vajati kiiresti abi. Alus sattus uppumisohtu.“

„Pool tundi hiljem oli päästeparv nende poordis ja nad hakkasid inimesi sealt päästma,“ rääkis Kohtla. Nii said merehädalised laevale. Edasi tuli nad transportida kuivale maale – Eesti ja Soome piirivalve helikopterid jagasid venelased ära nõnda, et kaks raskemalt vigastatut, keda tuli transportida lamades, viidi soomlaste poolt Helsingisse, ülejäänud viis kalurit toodi Eesti lennumasinaga Tallinna. Seegi protseduur läks suuremate probleemideta – natukene aega võttis vaid tankeri deki jääst puhastamine, et kalureid oleks võimalik turvaliselt vintsiga kopterisse tõsta.

Oht varitseb laevateede ristumiskohtades

Eesti ümber laiub 36 000 ruutkilomeetri suurune päästepiirkond, kus PPA-l on kohustus hättasattunuid aidata. Seda ala valvatakse praegu nelja piirivalvelaevaga. „Nii mere ääres kui ka piiriveekogudel on meil 16 kas teenistuskohta, kordonit või politseijaoskonda, kus on olemas merepäästevõimekus. Sealt siis reageeritakse,“ selgitas Kohtla.

Aastas on Eesti päästepiirkonnas ligikaudu 250 õnnetust, millele PPA peab reageerima. „Selliseid kriitilisi juhtumeid, kus inimelu satub ohtu, on 40–50 ehk siis viiendik. Suuremaid õnnetusi, kus laev ära upub, väga tihti ette ei tule. Pigem esineb õnnetusi väiksemate lõbusõidualustega: inimene kukub üle parda, triivitakse madalikule, tekib tehniline rike või tuleb ette muid taolisi juhtumeid,“ rääkis Kohtla.

Ta lisas, et kõige ohtlikumad ilmastikust tekitatud õnnetuste perioodid on sügistalvine ja kevadtalvine aeg, kui möllavad tormid, puhub tugev tuul ja seetõttu loksuvad ka suured lained.

Soome lahes on aga ilma kõrval teinegi suur riskikoht. Kohtla kirjeldas seisu: „Venemaa poolt liiguvad tankerid ja kaubalaevad Lääne-Euroopasse ning neil on ristuv tee reisilaevadega, kus Tallinn-Helsingi liinil on päris tihe liiklus. See laevateede ristumiskoht on paik, kus me näeme suurt ohtu, et midagi juhtub.“

Iga päev tekib Soome lahel kolmel-neljal korral ohtliku lähenemise olukord, mis tähendab, et eriolukorra nagu mootori- või roolirikke tekkimisel ei pruugi laeval olla võimalik ohutult manööverdada. „Kokkupõrkeohtu tuvastatakse keskmiselt kord kolme päeva tagant,“ tõi Kohtla välja hämmastava statistika.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee