Kommentaar

Einar Ellermaa | Igast Klavdia Ivanovnast võib saada edukas investeerija (1)

Einar Ellermaa, vaatleja, 7. veebruar 2020, 19:47
Minul ei ole teist pensionisammast. Kohustuslikuks liitumiseks olin liiga vana. Oleksin võinud liituda vabatahtlikult, aga süsteemi tundvad inimesed ütlesid, et ära kindlasti tee endale teist pensionisammast, vaid paiguta ise oma raha. Kellegi arvates olid soovitajad ja ka mina rumal. Võin õigustada ennast tsitaadiga Ilfi ja Petrovi “12 toolist”: “Klavdia Ivanovna oli rumal ja tema soliidne iga ei lubanud loota, et ta millalgi targemaks muutub.”

Teise sambaga mitteliitumise tegigi mulle lihtsaks asjaolu, et ma juba kogusin pensioniks raha, aga valisin fonde ise, ostsin ise osakuid ja kui tulu polnud loodetav või seda polnudki, siis müüsin osakud ära.

Samal teemal

Rumal rahvas?

Seega mul isiklikult on ükskõik, kas teine pensionisammas on kohustuslik või vabatahtlik. Kui aga poliitikud, kellele annavad mandaadi Eesti inimesed, peavad neidsamu Eesti inimesi rumalateks ja vastutustundetuteks, siis see ei jäta ükskõikseks. Väited, et inimesed viivad pensionisambast väljavõetava raha kohe poodidesse või sõidavad reisile, et turule ilmub palju lolli raha ja paarikümne aasta pärast lähevad penisonisamba katkestanud inimesed nälja tõttu Toompeale pensionilisa nõudma, on solvavad. Miks arvavad paljud poliitikud, eksperdid ja ajakirjanikud, et Eesti linnad ja külad on täis klavdiaivanovnaid?

Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Turu-uuringute uuringust selgus, et teise samba vabatahtlikuks muutmise järel jätkaks pensionifondis 44 protsenti liitunutest ja 41 protsenti võtaks kogunenud raha välja. Viimane arv ei tähenda, et väljavõtjad raha kohe ära raiskavad. 29 protsenti kogujatest soovis raha välja võtta ja jätkata ise investeerimist. Seda võiksid teha kõik, kes sambasse ei jää. Miks mitte endasse uskudes ise enda tuleviku eest vastutada?

2009. aasta märtsiks olid keskmiselt kõik teise sambaga liitunud kaotanud sissemakstud rahast 15%. Kui 2009. aasta keskpaigast kuni 2017. aastani peatas riik ajutiselt sissemaksed teise sambasse, siis 286 000 inimest jätkas enda palgast 2% maksmisega või suurendas 2% makse 3%-le 2014–2017. Vastuseks tegi riik sel ajavahemikul täiendavaid sissemakseid umbes 225 miljonit. Inimesed ise maksid täiendavalt 81 miljonit eurot. Palju vastutustundlikke ja mitte rumalaid inimesi.

Need, kes teisest sambast praegu pensioni juba võtavad, saavad keskmiselt 50 ja 60 euro vahel kuus.

Teist pensionisammast ei tohiks mingil juhul vabatahtlikuks teha, kui see oleks suur edulugu. Aga ei ole ju. See pole mingi Nokia võimatu edu, mille nullimist valitsus nüüd soovib. See on pigem olnud üks vindumise lugu. Indrek Neivelt on järjekindlalt väitnud, et Eesti pensionifondide tootlused olid aastaid ühed viletsamad maailmas ja valitsemistasud ühed kõrgemad maailmas. 

Tõsi, eelmine aasta oli ka meie pensionifondidele edukas, sest majanduses on head ajad. Mõnede Eesti fondide tootlus oli lausa 20% ümber, aga Neivelt tõmbas jälle eufooria alla väidetega, et viis parimat tootlust näidanud fondi moodustavad oma mahult ainult viis protsenti kogumahust ja nelja parema fondi hulgas on fondid, mida meie fondijuhid ei ole üldse puutunud, sest need on madalate halduskuludega indeksifondid. Muide, parima ja halvima tootlusega agressiivse pensionifondi tootlused erinesid lausa 7,5 korda.

Eesti pensionifondide keskmine tootlus oli eelmisel aastal 9,5%, aga enamasti on see olnud nulli ja 5 vahel ja varasemalt ka alla 0.

Olen oma pensionikontolt ka raha välja võtnud, kui oli raske aeg. Aga sain selle otsuse ise teha ja see oli minu raha edukast paigutamisest tekkinud raha. Heldemal ajal saab sinna jällegi rohkem sisse panna.

Sellise konto pidamiseks ei pea üldse iga päev muretsema ja fonditootlusi uurima. Midagi ei juhtu üleöö. Ma korra nädalas ikka vaatan oma seisu ja seda, mida teevad fondid, mille osakuid mul veel ei ole. Selleks ei pea olema finantsgeenius, iga inimene saab sellega hakkama. Niisugune tegevus õpetab hästi oma tuleviku eest vastutama ja annab hea enesetunde.

Mul on ka investeerimiskonto ja sealgi on asjad päris hästi. Teisest sambast lahkujatel, kes tahavad raha ise vabalt investeerida ja mitte ära kulutada, võiks lubada see raha kanda ka tavalisele investeerimiskontole. Tulumaksu võiks maksta need, kes raha kulutama hakkavad. 

Riigile ära looda

Peamine on siiski aru saada, et riiklikule pensionile ega ka teisele sambale ei tasu lootma jääda ja pensioniks tuleb ise varusid koguda. Kas fondide osakuid, ettevõtete aktsiaid, kulda või kinnisvara, seda peab igaüks ise otsustama. Ei viitsiks rohkem kuulata juttu, et kellel teist pensionisammast pole, seda tabab pensionieas näljahäda.

Nii palju kui ma seltskondlikest vestlustest aru olen saanud, on inimestele vägagi kohale jõudnud, et vananeva rahvastikuga riigis on aina raskem leida sotsiaalmaksust raha piisavate pensionide maksmiseks. Brutopalkadele lisanduvast 33% sotsiaalmaksust läheb praegu 20% pensionideks ja 13% haigekassale. Kui sotsiaalmaksu laekumine hüppeliselt ei kasva ja pensionäride arv kasvab, peavadki inimesed aegsasti harjuma, et ainult riigi peale loota ei saa. Mainima peaks ka seda, et teisest sambast vabanev 4% sotsmaksust iga liituja kohta suundub nüüd turgutama riiklikku pensioni ja see pole üldse väike raha.

Ka minu vabatahtlikult ja edukalt kogutud raha pole kaugeltki piisav, kui pensioniea kätte jõudes jääksin pensionile ja tahaksin endise eluga enam-vähem samaväärset elu elada. Mingit tööd tuleb nagunii teha, nagu praegugi paljud pensioniealised teevad. Mis siis ikka, eks arvestame sellega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee