Maailm

WUHANI ELANIK: „Onu suri, isa on suremas. Meil on hirm. Me ei tea, mis saab edasi?“ (47)

Aadu Hiietamm, 6. veebruar 2020, 13:40
WUHANI HAIGLAS: Kaitseriietes meedikud. Foto: SIPA/Scanpix
Hiinas Wuhani linnas eelmise aasta lõpul levima hakanud uue koroonaviiruse tagajärjel on tänaseks surnud ligemale 600 inimest. Infot Wuhanis toimuva kohta on väga vähe, sest 23. jaanuarist kehtib seal range karantiin. BBC-l õnnestus ühendust saada linnas elava Wenjun Wangiga, kes on meeleheitel.

33aastane Wenjun Wang on koduperenaine. Tema ja kogu tema perekond ei tohi 11 miljoni elanikuga Wuhani linnast lahkuda, sest seal kehtestati 23. jaanuaril range karantiin.  Selleks ajaks oli uude koroonaviirusesse haigestunutest surnud 18 inimest. Tänaseks on surnuid ametlikel andmetel üle 30 korra rohkem ning nakatunute arv on tõusnud 629-lt üle 30 000. Tõenäoliselt on aga nii surnuid kui ka haigestunuid oluliselt rohkem.

Samal teemal

Wenjun Wang rääkis BBC-le, et epideemia puhkedes suri tema onu. Naise isa on praegu kriitilises seisundis ning emal ja tädil ilmnesid haiguse sümptomid. Tomograafia näitas, et neil on kahjustatud kopsud. „Vendki on hakanud köhima ja tal on raske hingata,“ kirjeldas ta kujunenud olukorda. 

„Isal on kõrge palavik. Eile (4. veebruaril) tõusis palavik 39,3ni. Ta köhib pidevalt ja ka temal on raskused hingamisega. Me muretsesime isale hapnikuaparaadi, mida ta kasutab ööpäevaringselt. Isa võtab nii lääne päritolu ravimeid kui ka traditsioonilisi hiina preparaate. Teda ei saa viia ravile haiglasse, sest puuduvad vajalikud analüüsid, mida ei ole saadud teha aparatuuri puudumise tõttu,“ kurtis Wenjun Wang. 

Naine lisas, et tema ema ja tädi käivad hoolimata oma terviseprobleemidest iga päev haiglas lootuses, et isale leitakse ikkagi seal koht. Paraku on kõik haiglad tema vastuvõtmisest keeldunud. 

Wenjun Wangi sõnul on Wuhanis palju kohti, kuhu suunatakse karantiini need, kel on haiguse nõrgad sümptomid. Karantiinipunktidesse ei võeta aga raskelt haigeid nagu näiteks tema isa, sest raskete haigete tarvis seal voodeid ei ole. 

„Minu onu suri ühes karantiinipunktis, sest seal puudusid võimalused osutada talle kvalifitseeritud arstiabi. Ma loodan väga, et isa siiski võetakse ravile, kuid praegu ei aita meid keegi. Keegi ei ole meiega isegi ühendust võtnud,“ ahastas Wenjun Weng.

Naine kinnitas, et ta on ka ise mitu korda sotsiaalteenistusega ühendust võtnud, kuid saanud alati vastuse, et isa haiglasse paigutamiseks ei ole vähimatki võimalust.  

Wenjun Weng meenutas, et isa ja onu suundusid haigestumisel ise karantiinipunkti. Nad arvasid, et see on nagu haigla, kuid kohapeal selgus, et see on lihtsalt võõrastemaja. Seal ei olnud arste ja medõdesid ning puudus ka küte. Nad läksid sinna pärast lõunat, kuid süüa anti neile alles õhtul ja ainult külmi suupisteid. Onu oli selleks ajaks juba raskelt haige ja hakkas kaotama teadvust. Teda ei vaadanud ükski arst. Nad paigutati eraldi tubadesse. Kui isa läks onu järgmisel hommikul kell 6.30 äratama, oli viimane juba surnud.

Haigestunuid on erakordselt palju

„Mis puutub aga kiirkorras rajatavasse uutesse haiglatesse, siis sinna paigutatakse neid patsiente, kes viibivad pungil täis olevates vanades haiglates. Meiesugused sinna ei pääse,“ tõdes Wenjun Weng. 

„Kui me järgiksime võimude korraldusi, siis tuleks isa ikkagi saata mõnesse karantiinipunkti. Me aga ei tee seda, sest siis tabaks isa onu saatus. Parem surra juba kodus kui karantiinipunktis,“ rääkis Wuhanis elav 33aastane koduperenaine. 

Taolisi perekondi on Wenjun Wangi sõnul Wuhanis erakordselt palju, kuid linnas ei jätku haigete ravimiseks vahendeid. 

„Meil on hirm. Me ei tea, mis saab edasi,“ kurtis Wenjun Wang. 

Naine lisas, et oleks ta teadnud, mis alates 23. jaanuarist juhtub, siis oleks tema perekond kindlasti enne karantiini kehtestamist Wuhanist lahkunud. Mujal oleks meil vähemalt mingigi lootus.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee