Poliitika

„Esimeses stuudios“ vaidlesid erakondade esindajad apteegireformi üle: „Laiem avalikkus ei saa aru, mis toimub.“ (58)

Ohtuleht.ee, 5. veebruar 2020 23:13
Foto: Ekraanitõmmis/ERR/"Esimene stuudio"
Kolmapäeval arutlesid Raivo Aeg (Isamaa), Martin Helme (EKRE), Tanel Kiik (Keskerakond), Taavi Rõivas (Reformierakond) ja Riina Sikkut (SDE) "Esimeses stuudios" palju vaidlusi tekitava apteegireformi üle. Erandiks ei osutunud otsesaade. 

Sotsiaalministrina apteegireformi eest vastutav Tanel Kiik ütles, et olles kohtunud kõigi turuosalistega, ootavad kõik osapooled selgust reformi lõppvormi osas. 

Riina Sikkut ütles, et Eestis seadused täitmiseks ning sõnas, et riigikogu on apteegireformi toetanud. "Seda võib ümber vaadata, aga selleks peab olema parem alternatiiv patsiendi jaoks. Seni, kuni pole patsiendi jaoks paremat alternatiivi, pole mõtet vaadata ümber mineviku otsuseid,” sõnas Tanel Kiige eelkäija. 

Taavi Rõivase sõnul pole vaba konkurentsi ravimiäris sisuliselt kunagi olnud. Ta nentis, et enne 2014. aasta seadust olid geograafilised omandipiirangud ning igal regulatsioonil on plussid ja miinused. "Erinevaid alternatiive võib heaks pidada, aga paar kuud enne tuleb kokku pooleldi kummaline komisjon, mis ütleb, et meil on täiesti teistsugune eelnõu ja seis. Laiem avalikkus ei saa aru, mis toimub," sõnas endine peaminister. 

Raivo Aeg sõnas, et konkurentsiamet ei pea reformi konkurentsile kasulikuks ning tõrjus kriitikat, justkui isamaa erakonna apteegireformi tehtud muudatused kaitseksid Isamaa suurdoonori ning Apotheka apteegiketi ja ravimite edasimüüja AS Magnumi omaniku Margus Linnamäe huve. "Isamaa lähtub sellest, et apteegireform ei tohi olla ei hulgimüüjate, ketiapteekide ega proviisorite huvides, vaid ostja huvides," sõnas justiitsminister. 

Martin Helme sõnul on ravimiamet üks süüdlane, miks olukord on nii halb. Rahandusministri sõnul töötatakse reformi ümber, sest praegusel kujul see ei tööta. "Eesti inimesi karistatakse ideoloogilise krambi tõttu," ütles ta. 

Sikkut selgitas, et kõnealuse reformi eesmärk on hulgimüügi korrastamine ning Eestis on apteeke saja tuhande inimeste kohta kordades rohkem kui Rootsis, Soomes, Taanis ja teistes arenenud riikides, mis kajastub kõik kõrgemates ravimihindades. 

Helme vastas, et kahele suurele apteegiketile pole tekkinud konkurente, sest Eesti turg on ülereguleeritud. "Linnas on suur käive ja suurem ostujõud. Kui laine käib üle ja apteegid lähevad kinni, tuleb midagi asemele. Tundub, et on riigi öelda, et poode on liialt palju ning järgmisena sulguvad äkki toidupoed. See on väärastunud argumentatsioon, et apteeke on liiga palju." 

Raivo aeg sõnas, et viie aastaga, pärast 2014. aasta seaduse vastuvõtmist, pole suudetud eesmärgi saavutamise poole edasi liikuda

Sikkut nentis, et eelnõusse on sisse kirjutatud erand maakohtade jaoks, kus pole kedagi, kes neid ostaks. Endine minister tõi näite Tõrvast, kus on kolm apteeki. Ta ütles, et kui seal oleks ainult üks, siis hoitaks kokku tuhandeid euroseid, mis kuluvad apteekide ülalpidamisele. "Kui vaatame inimeste kulusid tervishoiule, siis need on kõrged. Patsiendid maksavad ravimite eest liiga palju. Madala sissetulekuga eakad inimesed kulutavad valdavalt ravimitele ja nemad maksavad kinni apteekide liigse kasumi," ütles sotsiaaldemokraat. 

Pärast Helme hirmutamist, et pärast reformi jõustumist ei jääks Piritale ühtegi apteeki ning Nõmmel sulgeks uksed pooled, tõmbas Rõivas EKRE ministri hirmutamist tagasi. "Seda pole mõtet rääkida, sest turg tagab selle, et apteegid tegutsevad seal alati. Peaksime muretsema maapiirkondade pärast," sõnas endine peaminister.  Rõivas küsis ka Helmelt, et kui reform on nii kehv, siis miks ei ole EKRE valitsuses veedetud aasta aja jooksul mingit lahendust välja pakkunud. 

Tanel Kiik nentis, et tuleb maha istuda ja asja arutada. "Minu seisukoht on, et kaks kuud enne seadust kaks kuud enne selle jõustumist ei tohiks muuta. Reformi aluspõhimõtete muutmist ei pea ma mõistlikuks ning tuleb kujundada ühised seisukohad." 

Selle mõttega nõustus ka Helme, öeldes, et kui viimastel hetkel hakata reformi ümber tegema, ähvardab kõik kokku kukkuda. "Kui tahame hinda alla saada, tuleb soodustada konkurentsi, lahutada hulgi- ja jaemüük. Kahjuks võtab reform kodulähedase apteegi ära."

Koalitsiooniliikmetelt küsiti ka, kas nad on tundnud ravimitööstuse lobi. Kiik nentis, et on tulnud survet apteegireformi tühistamiseks. Sama ütles Helme, sõnades, et nende fraktsioonis on käidud ka lobistamas. "See pole keelatud, meile pole keegi raha andnud. Meie mure on see, et inimestel oleksid ravimid kättesaadavad mais ja juunis ka. Veel on võimalik halvimat ära hoida." 

Külalistelt küsiti ka, palju läheb apteegi asutamine maksma. Raivo Aeg ei osanud sellele küsimusele vastata, ent Kiige hinnangul on uue apteegi asutamise kulu umbes 100 tuhat eurot. "Kogemusest saan öelda, et õiglane hind on selline, millega pole rahul ostja ega müüa," sõnas ta. Helme sõnul on meil juba toimiv apteegiturg, aga ta ka tunnistas, et hinnad on liiga kõrged. "Aga meil on liiga palju üle reguleeritud. Viis, kuidas hinda alla saada, on ikka turumajanduslikud, mitte plaanimajanduslikud." 

Kui saadet alustati küsimusega, et äkki saame teada, mis juhtub 1. aprillil, apteegireformi jõustumise kuupäeval, siis saate lõpus pakkusid kõik osapooled erinevad variandid. Ehk mis tegelikult hakkama saab, ei tea veel keegi. 

Riina Sikkut: "Keegi ei tea, mis saab. Sõltub EKRE eelnõust. Kindlasti muuta asja tagantjärgi väga lühikese jõustumisajaga põhjustab suurt segadust." 

Martin Helme: "Mina tean, mis tuleb aprillis. Suurusjärgus 100-150-200 apteeki lähevad kinni ja riigile tulevad suured kahjunõuded, inimesed tulevad Toompeale." 

Tanel Kiik: "Ütlen, et selline stsenaarium ei realiseeru. Hulgimüüja huvi ei ole Eestist lahkuda. Minu prognoosi kohaselt tuleb 1. aprillil ravimiametil palju tööd ning hakkab tulema palju avaldusi." 

Raivo Aeg: "Taneli kindlameelsus teeb talle au, aga mina arvan teisiti. Kui apteeker tahab apteeki luua, siis võiks riik ju laenu anda." 

Taavi Rõivas: "Kui valitsuses valitseb selline olukord, võiksite hakata asju pakkima."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee