Pilt on illustratiivne.Foto: Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia
Toimetas Marvel Riik 4. veebruar 2020 16:06
Haridus- ja teaduminister Mailis Repsi hinnangul näeb laste õiguste konventsioon ette, et kõikidele koolikohuslastele tuleb tagada põhiharidus. See kehtib ka kolmandates riikidest pärit laste kohta, kellel puudub kanne rahvastikuregistrisse. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula selgitustel ütlevad seadused muud: vastavalt elukohale saab taotleda koolikohta.

Tallinna linn saatis haridus- ja teaduministeeriumile mullu septembris kurva tooniga kirja, et pealinna on saabunud palju kolmandatest riikidest pärit alaealisi, kes soovivad lasteaia või koolikohta. Kuna neil ei ole aga elamisluba ega alalist elukohta, ei pea linn neid aitama.

„Meie hinnangul on tegu laiema küsimuste ringiga, kui ainult ühe omavalistuse probleemiga ning peame oluliseks, et seda küsimust lahendataks riiklikul tasandil ning vajadusel muudetaks vastavaid õigusakte või regulatsioone,“ märkis Pajula septembris.

Nüüdseks on küsimusega tegelenud ka haridusministeerium koos teiste ministeeriumite ja partneritega. On jõutud seisukohale, et lapsed peavad pääsema kooli, kui vanem teeb vastava avalduse.

„Lapse õiguste konventsiooni kohaselt peame tagama põhihariduse kõigile Eestis viibivatele koolikohuslastele sõltumata nende päritolust või riigis viibimise alusest. Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on kool kohustatud koolikohustusliku lapse kooli vastu võtma, kui lapsevanem esitab vastava avalduse ja koolis on vabu kohti. Seda ka juhul kui õpilasel puudub kanne rahvastikuregistris,“ selgitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

„Hetkel on raske hinnata, kui suur on riigile ja omavalitsustele ning kokkuvõttes maksumaksjale kaasnev täiendav koormus, mis tuleneb Eesti kohustusest pakkuda ajutiste töötajate pereliikmetele haridust ning esmavajalikke teenuseid. Eesti tööandjad vajavad ajutisi töökäsi ning ajutised töötajad panustavad maksude näol Eesti majandusse. Lähiajal on valmimas RITA projekti raames koostatav rände tulu-kulu mudel, mis loodetavasti võimaldab teaduspõhiselt analüüsidarändest tulenevate kulude ja tulude proportsioone.“

Pajula nõustub küll rahvusvahelise õigusega, mille järgi on lastel õigus haridusele, kuid viitab asjaolule, et Eesti kehtiv õigusruum ei ole piisav, et võimaldaks kolmandatest riikidest pärit lastele kooliharidust. Haridusameti juhataja viitab uuesti laste ja vanemate elukohale.

„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS)§ 8 kohaselt käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. PGS § 10 Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel lõike 1 esimene lause sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus,“ kirjutas Pajula haridusministeeriumile. „Põhiseaduse § 154 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Selgitame, et Tallinna linn ei ole sõlminud kokkuleppeid kolmandatest riikidest pärit lastele koolikohtade tagamise osas.“

Samal teemal

Kommentaarid  (14)

eksõps. 5. veebruar 2020 10:48
KUI peab elukoha-järgselt koolikohta kindlustama, siis nii ka on. Pole ju seda seadust veel muudetud. Kas tulnukatekl on teistsugused nõudmised ?
ierogluu 5. veebruar 2020 12:14
Silmakirjatsemine. Tulnukad on Venemaalt ja Ukrainast. Nii et vene kool peab aina laienema ja õitsema. Oodata on Hiina pagulaste voogu. Olgu olla hiinakeelne kool, iga keelemurde jaoks.
Kaabud ju enda jutu 4. veebruar 2020 21:18
järgi, peaksid seda probleemi lahendama aga välja tuleb nagu bvene ütluses, et na slovah tõ Lev Tolstoj , a na dele huj prostoj.
eksõps. 5. veebruar 2020 10:50
Rumal jutt ! Misasja on kaabudel ühe linna ( mis sest et pealinn!) hariduse sisekorraldusega ? Kas nad peaksid korraldama ka Võru ja Viljandi koolielu ?
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS