Kommentaar

Kaksikute ema | Ärge lammutage Tallinna lasteaedu! (9)

Õnne Pillak, Tallinna volikogu haridus- ja kultuurikomisjon, kaksikute ema, Reformierakond, 2. veebruar 2020, 18:21
Foto: Alar Truu
On loomulik, et emad ja isad soovivad pakkuda oma lapsele parimat. Emana mõistan soovi viia laps lasteaeda, mis on kaasaegne – remonditud, korras, valgusküllaste ruumidega, eraldi mängu- ja magamistoaga ning mitmekülgsete liikumisvõimalustega õues. Lasteaeda, kus õpetajad on motiveeritud ja pühendunud. Õpetajal jätkub kõigile lastele tähelepanu sama palju, sest rühmad on väiksemad kui praegu. Ja see suurepäraste tingimustega lasteaed asub kas kodu lähedal või vanema töökoha juures, et ta last lasteaeda viies ja sealt tuues ei pea planeerima oma kalendrisse lisaaega.

Minu kaksikud käivad Mustamäel lasteaias. Eelmisel aastal tähistas meie lasteaed väärikat 50 aasta  juubelit. Tegu on ühega nendest lasteaedades, mis ootab pikisilmi remonti. Eelmisel aastal vajus lasteaiahoovis asfaldisse suur auk. Täpselt välisukse ette, kus lapsed jooksevad mänguplatsidele. Läks kuu, aga auk sai remonditud. Liumägi, mille trepid logisevad või tugipostid mädanevad, ei üllata enam kedagi. Oluline, et õigel ajal saaks lapi peale panna ja mäng läheb edasi.

Kas ma olen rahul? Muidugi tahaks paremat, aga esialgu korvab puudujäägid meie õpetajate hool ja pühendumus ning see, et lasteaed asub meie kodust umbes kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Küll aga ei ole ma rahul linnajuhtide lahendustega, kui küsida, millised on plaanid lasteaedade remontimisel, et need oleks kaasaegsed, korras ja vastaks tervisekitsenõuetele. Kui on probleem, siis tuleb leida lahendused ja vajalikud vahendid, et asjad korda teha. Lasteaedade lammutamine ei lahenda probleemi, sest Tallinnas ei ole lasteaiakohti üle ega saa ka järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul üle olema. Ja lapsevanemad tahavad korralike tingimusi oma lastele praegu, kui lapsed käivad lasteaias, mitte kahekümne aasta pärast.

Pole lasteaeda, pole probleemi?

Tallinnas on 124 lasteaeda, 1 lasteaed-põhikool ja Heleni kooli lasteaiarühmad. Suurem osa nendest ei vasta tervisekaitsenõuetele. 2020. aastal on linnaeelarves koolieelsete lasteasutuste investeeringuteks ette nähtud 10 miljonit eurot. Mis oleks kena, kui see raha oleks mõeldud lasteaedade remontimiseks. Aga lisaks remontimisele peab sellest rahast jätkuma veel ühe lasteaia ehitustöödeks, lasteaedade hoovialade korrastamiseks, tuleohutusnõuete täitmiseks, erinevateks soetusteks. Ülejäänud raha eest saab remontida olemasolevaid lasteaedasid. Muidugi on neid, kes ütlevad, et sellest piisab küll. Kas ikka piisab? Arvestada Tallinna lasteaedade olukorda ning seda, et igas linnaosas on rohkem kui üks korralikku remonti vajav lasteaed, tuleks linnal suurendada lasteaedade remondiks ettenähtud vahendeid.

Mis on linnajuhtide lahendus? Viidates kahekümne aasta pärast väiksemale lasteaias käivatele laste arvule on lahenduseks pakutud osade lasteaedade lammutamist ja praegusest suuremate lasteaedade loomist, kus oleks vähemalt 10, suuremates 12 rühma.

Kui eesmärgiks on lasteaedade pealt kokku hoida, siis mõistan linnajuhtide mõttekäiku. Kuid ma ei arva, et lapsed ja nende areng peaks olema kokkuhoiukoht. Lastele tuleb luua korralikud õpi- ja mängutingimused, vastavalt nende vajadustele. Seejuures unustamata, et lapsed on väga erinevad. On lapsi, kelle anded ja areng avaneb väiksemas rühmas, kes ei saa suuremas kollektiivis hakkama. Samas osad lapsed just vajavad endast vanemate kaaslastega koostegutsemist, et oma arengu parimas vormis püsida. Milline lasteaed on lapsele parem, kas suur või väike, selles mängib väga palju rolli lapse isiksus ja vajadused. Sellepärast on oluline, et meil oleks eriilmelised ja eri suurusega lasteaiad. Sellised, mis arvestavad kõikide lastega. Selge on aga see, et olenemata lasteaia suurusest peab lasteaia keskkond olema kaasaegne.

Eelmisel aastal oli Tallinnas kokku 35 345 alla seitsmeaastast last. Nendest käib linna lasteaedades 21 416 last. See on hulk lapsi, kelle igapäevasest heaolust, arengust ja turvalisusest me räägime. Linn vastutab selle eest, et neil lastel oleks tänapäevased ja tervislikud kasvu- ja õpitingimused. Ja seda täna, mitte kahekümne aasta pärast.

Kohti ei jätku

Soovitud lasteaiakohta jäi ootama 665 last. Linna tellitud uuringudki ütlevad, et järgmise viie kuni seitsme aasta jooksul pole põhjust rääkida Tallinnas lasteaiakohtade vajaduse vähenemisest. Vastupidi. Osades linnaosades võib isegi tekkida vajadus lisakohtadeks. Ja ometi selle asemel, et suurendada lasteaedade remondiks ettenähtud vahendeid, näevad linnajuhid lahendust osade lasteaedade lammutamises, sest vajalik remont läheb liiga kalliks. Selline sõnum on lapsevanematele saadetud läbi uudiste, täpsustamata millistest lasteaedadest käib jutt ja millal neid lammutama hakatakse.

Lapsevanemad tahavad teada, mida linnajuhid teevad selleks, et kõikidele lastele ja õpetajatele luua kaasaegsed tingimused, kus on piisavalt valgust, õpi- ja mänguruumid ning seda nii toas kui õues. Millal lasteaed, kus nende laps(ed) käivad, saab remonditud? Kui see plaanitakse lammutada, siis millal? See on see, mida lapsevanemad kuulda soovivad, mitte juttu sellest, kuidas raha ei ole, tehakse palju jõutakse ja osad lasteaiad tuleb lammutada.

Lapsevanematele on vaja lahendusi ja südamerahu, et nende laps on igati heas ja turvalisest lasteaias, siis kui nemad on tööl. Ja seda nüüd, mitte kahekümneaasta pärast.

Kui on selge, ja on selge, et suurem osa lasteaedadest ei vasta tervisekaitsenõuetele, siis tuleb need korda teha kiiremas korras.

Mis puudutab laste arvu vähenemist, siis selles tasub näha võimalust. Kui me soovime, et lasteaedades oleks õpetajatel võimalik rohkem ja individuaalsemalt lastega tegeleda, tasuks kaaluda hoopis lasteaiarühmade väiksemaks tegemist ilma, et lasteaed sellest rahaliselt kaotaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee