Juhtkiri

Juhtkiri | Tartu rahu kestab edasi (1)

Ohtuleht.ee, 2. veebruar 2020, 18:15
Foto: Aldo Luud
Huvitav, et Eesti vabariigi sajanda aastapäeva tähistamine tunamullu läks suhteliselt rahulikult, kuid iseseisvuse kinnitanud Tartu rahu ei anna sajandi möödumisel meie idanaabrile kuidagi rahu. Tartu rahu allakirjutamise ürituste künnisel Vene välisministeeriumi poolt tehtud mürgine avaldus rahulepingu kehtetuse kohta samas vaevalt et siinmail kedagi üllatada sai.

Nii nagu Eesti iseseisvuse vastane punane Viktor Kingisepp postuleeris – kellele iseseisvus, kellele ike, nii näevad Eesti ja Venemaa toda rahulepingut sama erinevalt: kellele iseseisvus, kellele häbi oma kunagise nõrkusehetke või valearvestuse tõttu. Lääneliku arusaama kohaselt sõlmiti Eesti poolt ausas usus leping, et see kehtiks ja kumbki pool peaks selles sisalduvatest sätetest ka kinni. Venemaa arusaam lepingutest on teistsugune, eriti kui arvestada nende kõnealust avaldust, millega üritatakse lüüa kaks kärbest hoobiga: Tartu rahu kaotas kehtivuse, kuna Eesti astus NLiitu.

Eesti okupatsiooni ja NLiiduga sundliitmise, aga ka Eesti vabariigi järjepidevuse eitamine ja Eesti riigi pidamine mingiks postsovetlikuks moodustiseks sobitub laiemasse rahvusvahelisse mustrisse, kui arvestada Venemaa hiljutisi Poolat šokeerinud etteheiteid seoses tema väidetava rolliga teise maailmasõja vallapäästmisel.

Nii kerkib loogiline küsimus, kas pärast selliseid Eesti riiklust kui mitte just kahtluse alla seadvaid, kuid alavääristavaid avaldusi on Eestil paslik kõrgeimal tasemel osaleda kahe kuu pärast Moskvas nende sõja lõpu pidustustel. Isamaa on jõudnud esineda juba avaldusega, et Eesti presidendil pole sobiv sinna minna. Esialgu Kadriorul otsustamise vajadus puudub, sest kutset ennast pole veel olemaski. 

Viimasel hetkel saadetav kutse näitaks liiatigi, et külaline pole tegelikult kuigi oodatud. Tartu rahu põrmustav avaldus tegi võimalikust kutsest äraütlemise samas lihtsamaks, kuid sel juhul näib Venemaa presidendi suvise spekuleeritava visiidi võimalus seda väiksem. President Ilves küll käis sirge seljaga Moskvas pidustustel, kuid murrangut Eesti-Vene suhetesse tema ennastsalgav ponnistus kaasa ei toonud.

Lõppkokkuvõttes – idarindel muutusteta. Paanikaks pole põhjust, sest suhted idanaabriga on tänini sama head, nagu nad on üle sajandi kestnud iseseisvuse ajal kogu aja olnud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee