Professor Jan-Erik Lönnqvisti uuringust selgub, et paljud Audide ja BMWde juhid on teistega võrreldes agressiivsemad. Samas leidis toosama uuring, et kohusetundlikumad juhid kipuvad samuti ostma kalleid, prestiiži ning kõrge staatuse märgiga seotud autosid. Uuring, milles osales 1900 autoomanikku ning mis küsitles juhte ka nende muude ostuharjumuste ja iseloomuomaduste kohta, kannab pealkirja „Mercedeseid ei juhi ainult mölakad“.

Lönnqvist kinnitab, et tema värske uurimuse tulemustega pole võimalik vaielda: enesekesksed mehed, kelle iseloom on Lönnqvisti sõnastuses „sõjakas, lugupidamatu, ebasümpaatne“, omavad eelmainitud uhkeid sõidukeid suurema tõenäosusega. Noodsamad iseloomuomadused põhjustavad soovi uhkeldada ja oma staatust esile tõsta. Vinged masinad lihtsalt tõmbavad selliseid tüüpe ligi.

Ka YLE mainib neil 2018. aastal läbi viidud uuringut, milles leidsid, et enim said kiiruse ületamise eest trahve Audide, BMWde ja Mercedeste juhid.

„Paljud inimesed näevad end teistest paremana ja tahavad seda kangesti ka näidata,“ kommenteerib Lönnqvist.

Uuringut läbi viima inspireeris Lönnqvisti tema enda isiklik kogemus Helsingi liikluses. Seega oli ta üllatunud, kui leidis, et nagu nn mölakaid, tõmbavad kallid autod ligi ka täiesti teist laadi juhte: neid, kes väga vastutustundlikud ja ettevaatlikud. Ta kirjeldab neid kui hea organiseerimisvõimega, usaldusväärseid ning karjääriredelil edukalt pürgivaid tegelasi.

Ta mõtiskleb, et see seos tekib tõenäoliselt seetõttu, et neid inimesi tõmbab ligi kvaliteet. Sõites usaldusväärse autoga tahavad nad näidata, et on ka ise usaldusväärsed, kvaliteetsed inimesed. Versus siis need, kes tahavad näidata, et vinges autos istub väga vinge mees, kelle ees teised midagi väärt pole.

Kusjuures, lisab Lönnqvist, viisakate luksautojuhtide seas on nii mehi kui naisi, tolle esimese tüübi seas aga... ainuüksi mehed.

Mida arvab hea Õhtulehe lugeja? Kas stereotüüp vastab tõele?