Eesti uudised

Tartu rahu 100 – rahuleping, mis sai teistele piirkonna lepingutele aluseks (1)

Kristjan Roos, Linnaleht, 30. jaanuar 2020, 18:37
Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäeva eel toodi rahulepingu originaal politseivalve all neljaks päevaks riigiarhiivist Eesti Rahva Muuseumi avalikkusele vaatamiseks. Foto: Jassu Hertsmann
Pühapäeval 100 aastat tagasi allkirjastasid kell 00.45 Eesti vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartu rahulepingu, millega lõpetati 431 päeva kestnud Vabadussõda.

„Pärast Tartu lepingu allkirjastamist algas võidujooks rahutegemiseks N. Venega. Jooksu avas Leedu, kes tegi rahulepingu Moskvas 12. juulil 1920. Sellele järgnes kohe Läti, kes Venega sõlmis rahulepingu 11. augustil 1920 Riias. Soome kirjutas Venega rahulepingu 14. oktoobril 1920 Tartus. Selle seeria lõpul seisab Poola, kes pärast rasket sõda tegi N. Venega rahu 18. märtsil 1921 Riias. Seega olid kõik põhjapoolsed Ida-Euroopa riigid asunud rahujalale endi idanaabriga, kommunistliku kolossusega,“ kirjutab Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni sekretär William Tomingas oma mälestustes.

Õigusajaloolase Peeter Järvelaiu sõnul tähendas asjaolu, et Eesti sõlmis Nõukogude Venemaaga esimesena rahu, seda, et sellest võeti järgmiste lepingute sõlmimisel snitti. Nõukogude rahudelegatsiooni juhtinud Adolf Joffe oli hiljem osaline ju ka paljude teiste rahulepingute sõlmimisel.

Tartu rahulepingu originaal jõudis 1940. aasta märtsis Eesti välisesindusse Stockholmis. 1963. aastani asus see Eesti eksiilvalitsuse dokumentide hulgas ja seejärel Balti arhiivis Stockholmis. 2002. aastal jõudis leping tagasi Eestisse ning seda hoitakse rahvusarhiivisFoto: Jassu Hertsmann

Samal teemal

„Tartus saavutati nii häid formuleeringuid, mis tõsteti teistesse rahulepingutesse kohe üle. Sellepärast olidki järgmised läbirääkimised lühemad. Võib öelda, et Tartu rahuleping on piirkonna rahulepingute prototüüp. Mõningates asjades on muidugi erinevusi, näiteks meie saime rohkem kulda kui teised riigid. Eesti rahudelegatsioon vaidles venelastega paljud asjad läbi ja järgmistel kordadel oli Joffe juba palju targem,“ analüüsib Järvelaid. Ta lisab, et on aastaid unistanud konverentsist, kus rahulepinguid analüüsitakse ning nii ehk selguks ka uut ja huvitavat infot Tartu rahu kohta.

Tartu rahu sõlmimise päeval kirjutati Postimehes, et „alles nüüd võime öelda, et meie riiklikule majale kindel alus on pandud, mis vististi ei pragune“, ning Tartu rahu on nimetatud nii Eesti riigi sünnitunnistuseks kui ka Eesti diplomaatia üheks suuremaks võiduks. „Me tegime suurt asja, et Esimene maailmasõda ära lõpetada. Me ei pea olema tagasihoidlikud ja ütlema, et see on ainult meie asi. See oli ka üks osa sellest, et maailmasõja tuli ära kustutatakse,“ leiab Järvelaid ning viitab, et rahuleping kuulub nn Versailles rahu järgse Euroopa olulisemate rahu-, piiri- ja vastastikuste majanduslike suhete lepingute hulka.

Järvelaiu sõnul on kummaline kuulda, kui nüüd, 100 aastat hiljem avaldatakse arvamust, et mis see Tartu rahu ikka ära oli ja kestis ju ka ainult 20 aastat. „Kui 1920. aasta 3. jaanuaril tulistamine Narva all lõppes ning siis keegi oleks läinud emade-isade, perekondade juurde ja öelnud, et kuulge, kas sellel on mõtet ... ka üks päev, üks tund ja üks minut olid toona paljudele inimestele elu küsimus,“ ütleb ta.

Järvelaiu sõnul oli küll igal rahudelegatsiooni liikmel mingi konkreetne ülesanne, aga Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska oli siiski see A ja O, kes pidi laua otsas ütlema, milline on Eesti seisukoht.
„Jaan Poska kasutas võimalust. Väikeriigi diplomaatidel tuleb väikeste võimaluste piires suuta tabada tendentse, mida kohe ei pruugi näha olla. Mina ei taha öelda, et Poska oli geenius. Aga me ei saa ka eitada, et Poska, Tõnisson ja teised tegid pikas perspektiivis vähemalt aastani 1939 õige otsuse. Kui rahudelegatsioon saabus Balti jaama, võtsid paljud inimesed vaatamata külmale ilmale mütsi peast,“ tõdeb õigusajaloolane.

Ajaloolane ja praegune Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid on seisnud Jaan Poska mälestuse väärtustamise eest. Ta toetas ka Poska maja renoveerimist ja on öelnud, et Poska on mees, kes on muutnud Euroopat.Foto: TAIRO LUTTER

Järvelaid räägib Tartu rahu teemast lähemalt ka pühapäeval kell 18 Kalamaja kirikus (Kalju 1) toimuval akustilisel kontsert-jumalateenistusel. Samas esineb laulja Helin-Mari Arder, kes on muide Jaan Poska järeltulija, nimelt selle Eesti diplomaatia suurkuju tütre pojapoja tütar.

----------------------------

Poska väärikalt lühike kõne

Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni sekretär William Tomingas on oma mälestusteraamatus kirjutanud, kuidas toimus rahulepingu allkirjastamine.

Lepingu allkirjastamiseks olid delegatsioonide liikmed istet võtnud, kuid Tomingase meenutusel oli tühi vaid Poska tool. Nii tuligi sekretäril minna Poskat tema tuppa otsima. „Läksin Poska järele tema tuppa. Ta magas sohval. Äratanud ta üles, küsisin, kuidas ta end tunneb. „Pole mul viga midagi,“ vastas vanahärra. Tõusis sohvalt üles, astus toas mõned sammud. Vist nähes mu näost, et ma tema kõnnakut ei kiida, tuli ta minu juurde, võttis tugevasti kinni mu käest. Nii tegime üksteise kõrval ringi ümber toa. „Noh?“ vaatas Poska mulle otsa. Ütlesin: „Hästi, aga teil seisab ees ka kõnepidamine.“ Poska lõi käega: „Kõne? Kõnesid on ennegi peetud.““ kirjutab Tomingas.

Nii kõndisidki Poska ja Tomingas teineteise käekõrval koosolekuruumi. Kõnnak olnud aeglane, aga kindel. Tomingas aitas Poskal ka toolilt tõusta, sest rahulepingule allkirja andmiseks tuli minna väikese laua juurde. „Kõndisime jälle käsikäes, istutasin Poska toolile, aitasin tal jälle tõusta pärast allkirjastamist ja viisin ta oma kohale,“ meenutab ta. Muuhulgas mainib Tomingas, et allkirjastamise järel peetud Poska kõne oli hea sellegi poolest, et oli väärikalt lühike.
---------------------------------

100. aastapäev saabub ööetendusega

Tartus

Pühapäeva, 2. veebruari esimestel minutitel, kella 00.15–00.45 tähistatakse Tartu Raekoja platsil ööetendusega 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest. Lepingu tekstil põhineva etenduse „100 aastat Tartu rahu“ on lavastanud teater Must Kast. „Etenduses tõstetakse esile dokumenti ennast, tuuakse välja täpsed sõnad, mis seal kirjas, ning kuulatakse, kuidas need nüüdisaja kõrvale kõlavad,“ ütles öelnud selle lavastaja Kaija Maarit Kalvet.

Tartu rahu lauda näeb Jaan Poska gümnaasiumis.Foto: Mana Kaasik

Jaan Poska gümnaasiumis (Vanemuise 35) on 7. veebruarini iga päev kella 12–18 avatud rahvusarhiivi ja Tartu linnamuuseumi ühisnäitus „Tartu rahu sünd“. Rahulepingu originaali on võimalik näha pühapäevani Eesti Rahva Muuseumis.

Laupäeval kell 11, 13 ja 15 algab Tartu linnamuuseumist (Narva mnt 23) tunnine jalutuskäik giidiga Tartu rahuga seotud paikadesse.

Laupäeval kella 18–23 ja pühapäeval kella 21–24 saab Raekoja platsil igal täis- ja pooltunnil näha visuaallavastust „Rahu skulptor“.

Pühapäeval kell 10 algab Kalevipoja monumendi juures mälestustseremoonia ja kell 12.30 Tartu Rahu platsil (Vanemuise 33) Tartu rahu miiting.

Tallinnas

Tallinnas viivad Pirita linnaosa valitsuse ja Viimsi vallavalitsuse esindajad pühapäeval kell 10 Kesklinna kalmistul lilled Jaan Poska hauale. Kell 12 asetatakse pärjad Tallinna reaalkooli mälestusmärgi juures ja kell 18 algab kontsert Kalamaja kirikus.

Lisaks toimub 1924. aastal Tartu rahulepingu mälestuskirikuks pühitsetud Nõmme Rahu kirikus kell 10.30 tänujumalateenistus.

Pärnus

Pärnus näeb pühapäeval kell 12 Uue Kunsti muuseumis (Esplanaadi 10) filme „Vabatahtlikud“ ja „Viimane tervitus“. Järgneb arutelu väikeriikide tulevikust 21. sajandil.

----------------------------------

ETV tähistab Tartu rahu

Nädala lõpuni näeb ETV-s igal õhtul kell 20.50 Raimo Jõeranna loodud sarja „Hetk ajaloos“. Saates kogunevad Tartu rahulepingu sõlmijad 1. veebruari õhtul ühisele pidusöögile ja meenutavad intervjuudes, kuidas rahulepinguni jõuti. Kanalil ETV+ näeb sarja kõiki osi pühapäeval.

Laupäeval kell 21.35 luuakse ETV-s peomeeleolu diskoõhtuga „Eesti tantsib“, kus saja minuti jooksul kõlab parim Eesti tantsumuusika viimasest sajast aastast.

Pühapäeval kantakse ETV-s üle Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud kontserti Vanemuisest. Pühapäeval kell 18.45 näidatakse kanalil ka värsket dokumentaalfilmi „Vabadussõja lugu“, milles sõlmitakse looks Vabadussõja võtmehetked.

Tartu rahu aastapäeva puhul toimub laupäeval Eesti Rahva Muuseumis ka rahvusvaheline konverents „Tartu rahu 100“. Konverentsi saab jälgida portaalist err.ee.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee