Poliitika

BLOGI | LÄKS NAGU ARVATA OLI: koalitsioon surus pensionireformi läbi ja valitsus jääb püsima (592)

Johanna-Kadri Kuusk, Hindrek Pärg, 29. jaanuar 2020, 23:16
Pensionireformi eelnõu hääletus Foto: Erki Pärnaku
Riigikogu kiitis teisipäeval heaks pensioni teise samba reformi eelnõu, mis tähendas, et ühtlasi jäi pidama ka valitsus. Hääletus üllatusi ei pakkunud - kõik koalitsiooniliikmed hääletasid poolt, terve opositsioon vastu. 

Riigikogu saalis toimunud poliitsõu kestis hilisõhtuni välja. Pea kõik opositsioonisaadikud kasutasid võimalust esitada rahandusministrile kaks küsimust ning sõnavõttudega saadi ühele poole alles 18.20 paiku.

Seejärel mindi riburada kõnepulti, kus käisid ka mõned koalitsiooniliikmed, ning sisuliselt tühjale saalile esitati kõigile tuttavatest jutupunktidest tulvil kõnesid. Ärilehe fotodest ilmnes, et ettekandeid ei jaksanud väga keegi kuulata, ka opositsioon enda liikmete omi. 

Hääletusele jõuti kell 23. Tulemus üllatust ei pakkunud - 56 saadikut ehk kõik koalitsiooniliikmed hääletasid reformi (ja valitsuse jätkamise) poolt, 45 ehk kõik opositsiooniliikmed pensionireformi vastu. 

Õhtu käigust saab lugeda artikli all olevast blogist. 

Infotund:

Enne istungit toimunud infotunnis vastas Jüri Ratas vastab küsimustele pensionireformi kohta.

Infotunnis kinnitas Ratas, et ta ei saa aru, millest kogu see paanika pensionireformi ümber. „See reform annab võimaluse neile, keda 2001. aastal ei sunnitud liituma II sambaga, selle sambaga nüüd liituda. Ma ei saa sellest hüsteeriast aru, et 30 aasta pärast ei ole inimestel enam sissetulekut. Ma olen veendunud, et inimesed teevad ratsionaalselt oma finantsotsuseid,“ sõnas ta ja lisas, et on väga keeruline ennustada, mis juhtub 15 või 30 aasta pärast. „Peame tulema uuesti tagasi selle juurde, et peame panema I pensionisamba suuremalt panustama.“

Kaja Kallas tõi välja, et Jüri Ratas on varem öelnud, et senine pensionisüsteem peab jätkuma senises vormis. Peaminister tegi vastukaaluks Kallasele etteheiteid selle eest, et opositsioon sundis valitsust peaaegu tuhande (täpsemalt 957) muudatusettepanekuga siduma pensionireformi valitsuse usalduse küsimusega.

Jüri Ratase sõnul sõltub ebavõrdse kohtlemise argument sellest, mis nurga alt olukorda hinnata. „Mõni vaatab, et ebavõrdne kohtlemine sai alguse 19 aastat tagasi ja põhjus see, et inimestel oli toona kolm alternatiivi: olid inimesed, kes pidid liituma, need, kellel oli võimalus liituda, ja need, kes polnud piisavalt vanad selleks, et liituda. Ma näen seda ebavõrdsust süsteemi loomisest alates. Me ei soovi seda süsteemi muuta nii, et inimesed poleks kohustatud millekski, vaid neil oleks omal vabal tahtel võimalus sellega liituda või sellest lahkuda,“ rääkis Ratas.

Peaminister kinnitas nii nagu varemgi, et valitsusel ei olnud plaanis pensionireformi eelnõud läbi viia nii nagu see täna toimuma hakkab. „Eks ta selline äärmuslik ja viimane meede oli. Selleks, et riigikogu tööd mitte häirida, otsustasime selle eelnõu hääletuse siduda usaldusküsimusega,“ selgitas ta.

23:28

Seeder saab istuda nagu kuningas ise! 

23:16

Hääletustulemus on täpselt selline, mida oligi arvata: kõik koalitsioonisaadikud hääletasid pensionireformi (ja valitsuse püsimajäämise) poolt, kõik opositsioonisaadikud vastu. 

23:03

Sven Sester (Isamaa) lõpetab enda kõne ning istungi juhataja Siim Kallas ütleb irooniliselt, kas tõesti pole enam kõnesid. Läheb hääletuseks.

22:55

Kõned ei taha lõppeda ning tundub, et varem väljaöeldu (kõik tahavad märget ajalooannaali) peab paika - Kalvi Kõva (SDE) tuleb pulti minutiks, et kutsuda koalitsiooni üles tarkadele otsustele. Paariks minutiks kõneleb veel Keit Pentus-Rosimannus ning praegu on puldis Andres Sutt, kelle sõnadest saab aru, et eelnõu läheb niikuinii läbi. 

22:49

Mida siis pensionireformi algatajal ja selle suurimal edendajal öelda on? Seeder (Isamaa) ütleb, et inimesi ei saa rahaga asendada ning praegune pensionisüsteem ei töötavat inimeste huvides. "Eiratakse tõde, et tööealine põlvkond peab üles kasvatama lapsed ja pidama üleval eakaid. Pole mõtet ennast petta, et lastetu tuleviku alternatiiv on teine pensionisammas. Praegune pensionisüsteem süvendab negatiivset demograafilist trendi. Inimvaenulike väljamaksetega pensionisüsteem vajab muutust."

22:42

Tundub, et ka koalitsioonisaadikud tahavad õhtut pikendada ning pääseda ajalooannaalidesse märkega, et pidasid kõne enne valitsuse usaldushääletust - Seeder astub pulti ja soovib koheselt kolme lisaminutit. 

22:39

Ossinovski kasutab kõik kaheksa minutit ära, nüüd veel puldis Henn Põlluaas (EKRE), kes kutsub üles opositsiooni hääletama koalitsiooniga.

22:24

Kõnedega hakatakse ühele poole saama, praegu on puldis Maris Lauri, kirjas on praegu veel ainult Jevgeni Ossinovski. 

22:12

Riigikogus toimuvast mõnevõrra huvitavam on Eesti Panga president Madis Mülleri jutt "Esimeses stuudios". Ta toob välja, et pensionid ei saa kasvada palkadega samas tempos. "Fakt on see, et kui meil on täna 2,2 töötajat pensionäride kohta, siis paarikümne aasta pärast on see 1,7. Juhul, kui valitsus seab endiselt sihiks, et 40 protsenti palgas võiks olla pension, peab midagi juhtuma," sõnas ta. 

Ta lisab, et luges täna, kuidas kasiinoettevõtjad on valmis reformi jõustumiseks. Ta nendib, et valitsusele on reform mugav, sest kui inimesed võtavad raha välja, laekub riigikassasse mitusada miljonit maksutulu. "Aga see on ühekordne tulu."

21:59

Praegu on puldis Marika Tuus-Laul, pärast teda on (hetkel) kirjas ainult neli saadikut. On lootust, et kõnedega jõutakse ühele poole enne 22.30.

21:38

Ärilehe fotodest ilmneb, et saadikute kõnesid ei kuula väga keegi - saalis viibib kõnepuldist tehtavate kõnede ajal heal juhul kümme riigikogu liiget. Sellest hoolimata tahavad vist kõik opositsioonisaadikud sõna saada. Hääletuseni läheb veel vähemalt 40 minutit.

21:12

Saadikuid, kes soovivad kõnepuldis oma arvamust esitada, jagub veel ohtralt. Enne kella 22t hääletamiseks ei lähe.

20:57

Endine reformierakondlane, praegune tööandjate keskliidu juht, jagab vanade kamraadidega sarnast seisukohta

20:38

Midagi täiesti uut pole riigikogu kõnepuldist vahepeal kõlanud. Kõnepunktid on laias laastus kõikidel opositsiooni-, ja nendel vähestel kõnelenud koalitsioonisaadikutel, samad 

19:49

Kõned jätkuvad, 14 on veel vähemalt jäänud

19:43

19:33

Senised opositsioonisaadikute sõnavõtud rõhuvad samadele asjadele ning saadikud peavad seda sisuliselt millekski kohutavaks ja jubedaks. Jürgen Ligi nimetab seda "sajandi kuriteoks" ja kritiseerib endist pangandustegelast Indrek Neivalti, kes on reformi pooldaja; Kristina Šmigun-Vähi palub mõelda kannatajatele, kelleks on lapsed, ning ütleb, et pensionisüsteemi arutu lammutamine on "kuritegu"; Toomas Kivimäe ei kasuta erinevalt erakonnakaaslastest sõna "kuritegu" vaid nimetab seda "vandalismiks"; Hanno Pevkur avaldab lootust, et koalitsioonisaadikutel tuleb kaine mõistus veel koju. 

18:52

Nüüd saavad sõna kõik teised riigikogu liikmed. Praeguseks on kõnesoovi kirja pannud 22 saadikut. 

18:52

Jaanus Karilaid (Keskerakond) sõnab, et valitsuse otsused, näiteks pensionireform või aktsiisilangetus, pole ühe või teise erakonna poliitika, vaid kõik sünnib kolme erakonna ühistöö tulemusel. "Teeme täna midagi väga olulist." 

18:50

Indrek Saar (SDE) paneb koalitsiooniliikmete hingele, et nad mõtleksid ka inimestele, kes reformi tulemusel oma raha kaotavad. "Meie peame vastama nendele inimestele, kes on pärast raha kaotanud ja küsivad miks neid ei hoiatatud?," sõnas Saar. Samuti palub ta mõelda nendele inimestele, kes hakkavad kolmandiku võrra väiksemat pensioni saama. "Mida te ütlete? Kas seda, et teie olete selles süüdi?" 

18:38

Aivar Kokk (Isamaa) ütleb, et pensionireformi eesmärk on anda inimestele võimalus ise oma vara juhtida. Ta sõnab, et on teise sambaga ühinenud ja kavatseb sinna ka edasi jääda pärast pensionireformi jõustumist.

18:29

Siim Pohlak (EKRE) ütleb resoluutselt, et nende fraktsioon reformi toetab nagu ka arvamusküsitluste järgi valdav osa eestlastest. 

18:28

Kallas kaitseb kõnepuldis ka opositsiooni käiku esitada ligemale 1000 muudatusettepanekut ning ähvardab tagajärgedega, mida kannab ühiskond, kui pensionireform peaks kokku langema majanduslangusega. 

18:23

Kaja Kallas ei hoia kriitikat tagasi ka riigikogu kõnepuldis: "Tegu on valitsuse kõige halvema eelnõuga!" 

18:20

Küsimustega saadi nüüd ühele poole, nüüd saavad kõigepealt riigikogu saali ees sõna kõigepealt fraktsioonide juhid. Esimesena tuleb pulti Kaja Kallas

18:01

Opositsioonisaadikud küsivad sisuliselt samu küsimusi, aga veidi erineva sõnastusega. On aru saada, et nad üritavad hääletust võimalikult kaua edasi lükata. Nad üritavad mingitki moodi pidada debatti, aga venitamistaktika ei muuda tänast lõpptulemust, mis on juba ilmselt selge. 

17:45

Istung jätkab, aga opositsioonisaadikutel hakkavad küsimuste esitamise võimalused lõppema

17:28

Seeder kutsub kümneminutilise vaheaja.

16:03

Taavi Rõivas: Vastutustundlik valitsus vaatab pikalt ette. Teie osalusel on Eestit nõrgendatud. Olgu selleks taoline eelnõu või eelarvega ots-otsaga kokku tulemine. Kas annate järgmisele valitsusele üle nõrgema Eesti?

Helme: Me kõik mäletame, et Taavi Rõivasele meeldis olla peaminister. See on raske töö, aga ka mulle meeldib olla minister, kuna sellega saan ma teha midagi head ära. Mina tunnetan selgelt vastutust Eesti eest, et see riik oleks jõukas, töökas, turvaline ja rahvuslik. Üks asi, mida me teeme, on see, et lõpetame rahvusvaheliste korporatsioonide nuumamise läbi meie pensionisüsteemi.

16:00

Jaak Juske: Teie sõnavõtust ei tule välja, kas valitsusel on veel mingeid pensionisüsteemi muudatusi plaanis.

Helme: Ma jätkuvalt kinnitan, et me ei lõhu midagi ära. Muutunud oludes tuleb olla paindlik. Reformi käivitumisel on ilmselt paari aasta pärast vaja mõelda, kas II ja III sammas tuleks ühildada või jätta III sammas täitsa eraldi. Tasakaalu saavutamise järel tekib meil uus arusaam selelst, kuidas II sammas toimib, millised on tooted, milline on inimeste finantskäitumine ja selle põhjal saame vajadusel teha mõned korrektsioonid.

15:49

Hanno Pevkur: Äkki teete siis kõik vabatahtlikuks, siis saaks veel rohkem tulu- ja käibemaksu. Kas olete välja arvutanud, kui palju te selle reformiga makse rohkem saate?

Helme: Kui me räägime õiguskantsleri kirjast, siis minu arvates on see kõik kantud sellest, et õiguskantsler vaatab pikksilma valest otsast sisse. Praegune süsteem on see, mis inimesi ebavõrdselt kohtleb. Seda hakati tegema 17 aastat tagasi. Ja see ebavõrdsus on eri küsimustes eri sammaste kasuks. Vastus sinu küsimusele, siis mingid arvutused on tehtud. Meil on stsenaariumid valmis, kui lahkujaid on 10, 20 või 30 protsenti või mis saab siis kui on liitujaid rohkem. 

15:40

Riina Sikkut: Millega on põhjendatud sotsiaalmaksuseaduste põhimõtete rikkumine, et inimesele antakse see raha võlgade maksmiseks, igapäevaseks kasutamiseks ja muuks? See on raha, mille algne eesmärk on maksustamine.

Helme: Seda põhimõtet rikuti juba praeguse pensionisüsteemiga.

15:32

Signe Kivi: Eelnõud kaitsete teie. Kuidas teil õnnetus muuta peaministri kunagist arvamust?

Helme: Hea on poliitikule ta enda sõnadega vastu pead anda. Toona oli poliitika teistsugune ja see teema ei olnud debatina siis üleval. Aga vahepeal olid valimised ja seal olid kaks erakonda, kes on täna valitsuses ja kes ütlesid, et nad tahavad pensionisüsteemi reformida. Ma arvan, et see on mõistlik, kui poliitkud kuulavad, mida nende valijad tahavad. 

15:28

Kuigi Istungi alguses on saal peaaegu pungil täis, on praeguseks alles jäänud vaevalt pooled saadikud.

15:26

Andres Sutt: Mõned faktitäpsustused, I samba pension ei sõltu II sambast. Kas olete teinud rehkenduse, kui suureks kujuneb nende pension, kes oma II samba ära kulutavad? Kas nad saavad ainult alles jäänud I samba najal hakkama?

Helme: Puhtformaalselt võib see tõsi olla ja pension sõltub indekseerimisest, aga sisuliselt piisaks sellest, kui me ei maksaks igal aastal 250 miljonit II sambasse. Sisuliselt on tänane II pensionisamba süsteem välja viimas raha, mida võiks kasutada I samba parendamiseks.

15:10

Jürgen Ligi: Kuidas te kujutate ette tulevikku 2-3 aasta pärast? Kuidas te kujutate ette nende pensionäride tulevikku, kellel on selgelt pensionid eelnõu pärast väiksemad?

Helme: Eelnõu käigus on toimunud debatt ja mina olen öelnud kõigile, et kui on ettepanekuid reformi parandamiseks, siis ma olen nendele avatud. Kui tullakse minu juurde sõnadega, „ärge tehke“ siis ma ei saa seda tõsiselt võtta. Me ei saa ennustada, mida tulevik toob. Mida me saame öelda, on see, et kui me võtame inimeste sissetulekust viiendiku ära ja selle võrra nende esimene sammas ei kasva, siis me oleme juba praegusi pensionäre petnud.

15:07

Taavi Rõivas: On koomiline, et nimetate seda reformiks. Lõhkumine ei ole reform. Vähe on räägitud sellest, et väheneb pensionifondide võimekus Eesti majandusse investeerida. Kas te mõistate seda ohtu?

Helme: Mida me saame selle 17aastase kogemuse pealt öelda, on see, et see, mida ennustati, ei ole tõeks läinud. Mis puudutab Eestisse investeerimise mõju, siis pärast viimaseid suuri muudatusi on tõesti hakatud investeerimist suunama välismaale, aga teisest küljest on viimase 17 aasta jooksul rohkem kui 3 miljonit eurot eEstis kogutud maksuraha riigist välja viidud. Ma ei võta tõsiselt neid krokodillipisaraid.

15:04

Helme: Kokkuvõtteks on kõik eelnõus tehtud muudatused tehtud selleks, et inimesed saaksid oma pensionipõlveks valmistumise üle parema kontrolli. Eelnõu on tervikult muutunud arusaadavamaks ja terviklikumaks. Ma ei ole nõus, et see eelnõu võib olla põhiseadusega vastuolus.

15:02

Ministri sõnul on toimuks esimene võimalik pensionisamba raha väljamakse alles 2021. aasta septembris. Avalduse esitamise ja raha kätte saamise vahele jääb mitu kuud ja sellises rütmis hakkab see rahandusministri sõnul ka toimima.

15:00

Martin Helme selgitab, et eelnõu rakenduks etapiviisiliselt seni, kuni vastavad IT-lahendused valmis saavad.

14:59

Minister selgitab et täiendatud eelnõus on jäetud raha saamise avalduse ja raha reaalse välja maksmise vahele suurem ajapuhver et anda pensionifondidele rohkem võimalusi paindlikult toimetada. Samuti on ministri sõnul muudatusega määratud, et raha ei maksta kellelegi osades. Summast hoolimata tuleb raha ühe korraga välja maksta. Kolmas muudatus puudutab maksuvaba tulu arvestamist. Kui inimene võtab raha välja, siis sellelt läheb maha tulumaks, kuid see ei lähe üldises aastatulus arvesse.

14:56

Rahandusminister Martin Helme: Valitsus otsustas 27. jaanuari istungil kiita heaks eelnõu uue teksti.

14:53

Istung jätkub. Vaheaja jooksul otsustas riigikogu juhatus, et saalis ei tohi istungi ajal loosungeid eksponeerida. Keskerakondlased plaksutavad selle otsuste peale. 

Seeder täiendab, et ka riiete peal olevad sõnumid lähevad loosungina arvesse. Seega ei saa ka Isamaa liikmed oma „raha on vaba“ pusasid kanda.

14:41

Helir-Valdor Seeder pikendas juhatuse vaheaega veel 10 minuti võrra. Istung peaks jätkuma kell 14.50.

14:13

Seeder pikendas juhatuse koosolekut. Istung jätkub kell 14.40.

14:06

Opositsiooni liikmed on välja võtnud loosungid, millega protestivad eelnõu vastu.

Istungit juhtiv Seeder: Austatud riigikogu liikmed, te võite oma loosungitega liikuda hoone ümbruses, aga mitte istungisaalis.

Opositsioon protestib ja Seeder palub juhatuse loosungiküsimust arutama.

14:04

Täpselt kell 14 on riigikogu saal saadikuid täis ja hakatakse arutama kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõud. Sõna saavad võtta kõik, kuid kuna valitsus otsustas eelnõu hääletuse ühendada usaldusküsimusega, siis ei ole saadikutel enam võimalust muudatusettepanekuid teha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee