Juhtkiri

Juhtkiri | Võimuliit laseb II samba õhku (36)

Ohtuleht.ee, 28. jaanuar 2020, 18:34
Riigikogu vormistab pensionireformi vastuvõtmise usaldushääletuse sildi all küll ära, kuid vastuseta on küsimus, mis hakkab saama reformi jõustudes. Enamik võimuliidu aurust on kulunud teise sambasse seni kogutud raha väljavõtmise reklaamimisele.

Sugugi pole räägitud aga sellest, kuidas on kaitstud nende huvid, kes otsustavad raha mitte välja võtta ja jätkata kogumist teise sambasse. Lihtsamalt öeldes – kas tuleb nn pangajooks või mitte? Segastel aegadel on inimesed üritanud oma varanatukest päästa, tormates pankadest raha massiliselt välja võtma ning ähvardades nii kogu panganduse kokkukukkumisega. Kui Eestis tuleb II sambast raha väljavõtmise buum, siis mida teevad pensionifondid? Ning eelkõige – mida teeb osakuhind?

Et saada vaba raha väljamakseteks, võib fondidel tekkida vara kiirmüügi vajadus, mis viib osakute hinnad alla. Kui täishinna saavad vaid esimesed rahaküsijad, kuid järgmised näevad kolinal kukkuvat osakuhinda, on rahulolematus kerge tekkima. Kes oleks rõõmus olukorra üle, kui näiteks 10 000 eurost jääb järele vaid mõni tuhat. Hirm pensionivara säilimise pärast võib innustada raha välja võtma ka neid, kel see seni plaaniski polnud.

Sambareformi veduri Isamaa juht Helir-Valdor Seeder on keerutamata öelnud, et mingeid garantiisid pole: igaüks otsustagu ise, „kas ta jätkab II pensionisambas ning arvestab sellega seonduvate riskidega, investeerib iseseisvalt või võtab raha välja“.

Kui juba reformijad ise nimetavad II sambas jätkamist riskantseks, siis mida peaks tegema tavainimene? Fondivalitsejad ei riskeeri millegagi, nemad pole kokkukuivavate fondide kompenseerimiseks välistanud fondivalitsustasude tõstmist.  

Veel ühe kriisimomendiga seisab võimuliit silmitsi siis, kui rahvas on sambast väljavõetud raha ära kulutanud ning hakkab pärast lühikest aega parema elu maitsmist jõuliselt nõudma pensionitõusu. Aga valitsusel on loodetavasti kõigile probleemidele lahendus tagataskus juba ammu olemas, hoolimata sellest, et alles 2018. aasta oktoobris kinnitas peaminister Jüri Ratas, et „teine pensionisammas peab riikliku pensioni osana kindlasti säilima“ ja seda vabaks muutvad ettepanekud pole põhjendatud. Ju on Ratase vaated muutunud ja tal on nüüd 2018. aastaga võrreldes vastupidine kindlus olemas, ärgem seda tulevikus unustagem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee