Poliitika

Pensionireform: kes on poolt, kes on vastu? (92)

Viljar Voog, 28. jaanuar 2020, 15:59
Foto: Julia Vakina
Kui ei toimu just enneolematut mässu Keskerakonna rahvasaadikute poolt, võtab riigikogu kolmapäeval vastu pensionireformi seaduse. Vähe on neid arvamusliidreid, kes jäävad teise samba vabatahtlikuks muutmisel ükskõikseks – tegu on arvamusi ja ühiskonda lõhestava teemaga. Kes seisavad millisel pool rindejoont?

Teise samba reformis on ohtralt pisinüansse, kuid kõige tähtsam muutus puudutab teise samba olemust: kui varasemalt oli see kohustuslik kõigile, kes sündinud 1983 või hiljem, siis tulevikus tekib võimalus kohustuslikust kogumispensionist loobuda. Enamgi veel: inimesed saavad sambasse kogutud raha – nii enda palgast makstud kaks kui ka riigi panustatud neli protsenti – kohe välja võtta. Seda tehes peavad nad aga teadma, et tulevikus saadakse teises sambas veedetud aastate võrra väiksemat riiklikku pensioni.

Samal teemal

Lisaks tekib teise sambaga liitumise võimalus kõigil, kes varasemalt seda teinud pole ning luuakse ka pensioni investeerimiskonto, et inimesed saaksid fondide asemel ise oma kogutud summa tootlikkuse üle otsustada.

Poolt: peaminister Jüri Ratas

„Loodetavasti kiidab parlament sel kolmapäeval heaks ettepaneku reformida teist pensionisammast nii, et alates 1. jaanuarist 2021 oleksid eestimaalastel paremad, paindlikumad ja õiglasemad võimalused oma raha kasutamiseks. Siinjuures tänan kõiki, kes on juba panustanud ja panustavad veel, et see reform õnnestuks – kasvataks eestimaalaste valikuvabadust ja jõukust,“ kirjutas peaminister sotsiaalmeedias, kui valitsus oli oma usaldusküsimusega seotud eelnõu riigikokku saatnud. Ratas ise on varem öelnud, et tema jätkab pensioniraha teise sambasse kogumist.

Vastu: peaminister Jüri Ratas

Näide sellest, kuidas poliitik vastavalt vajadusele arvamust muudab – 2018. aastal oli EKRE asemel valitsuses sotsid ehk Isamaa teise samba reformil koalitsioonipartnerite toetust polnud. „Pensioni kogumine ette on vananevas ühiskonnas minu arvates vajalik. Vastasel juhul tuleb suurendada tulevikupõlvkondade maksukoormust, kui soovime, et pensioni ja palga suhe ei väheneks tulevikus. Ja teine sammas on riikliku pensioni osa. Selle muutumine vabatahtlikuks ja juba kogutud raha tarbimisse võtmine tähendab, et inimesed peavad olema valmis tulevikus leppima madalama pensioniga. Kuna Eesti pensionid ei ole kindlasti ülemäära kõrged, siis ei ole mõistlikud need ettepanekud, mis viivad või võivad viia pensioni vähenemiseni,“ sõnas Ratas 4. oktoobril 2018 valitsuse pressikonverentsil.

Mugav selgitus, miks peaminister on vähem kui poolteise aastaga meelsust kardinaalselt muutnud: reformi kallal on tehtud kõvasti tööd ning see on nüüd parem ja tasakaalukam.

Poolt: pankur Indrek Neivelt

Tuleva pensionifondidele aluse pannud Neivelti sõnul on teise pensionisamba tootlikkus piinlikult madal ja haldustasudega nuumatakse panku. „Vabaduse väljakul õunu ja lilli müües saad ka rohkem raha kätte kui teisest sambast,“ sõnas Neivelt septembris Õhtulehele.

Vastu: rahvusvaheline valuutafond

Kõik Eesti finantsinstitutsioonid – mitte ainult turuosalised, vaid ka näiteks Eesti Pank – on hoiatanud, et pensionireformiga kiirustamine on ohtlik. Oma sõna ütles iga-aastases raportis Eesti kohta sekka ka rahvusvaheline valuutafond IMF. „Anda võimalus inimestele süsteemist loobuda või võtta investeeringud varem välja, viib madalamate pensionisissetulekuteni ja kõrgema eakate vaesustasemeni, suurendades survet riigieelarvele,“ seisab raportis. IMFI ekspertide hinnangul oleks mõistlikum oleks hoida teine sammas kohustuslikuna, kuid tegeleda selle näiliste puudustega.

Poolt: teadur Raul Eamets

See Tartu ülikooli sotsiaalteaduste dekaani Eametsa arvamusavaldus Õhtulehe veergudel on küll juba pool aastat vana, kuid tema peamine punkt – pensionifondide madal tootlikus – kehtib tänaseni. Eamets ütles, et inimestel peaks olema võimalus ise otsustada, mis säästudega ette võtta: „Mind natukene häirib reformivastaste vaikiv eeldus, et kõik inimesed on lollid. See arvamus kumab igalt poolt läbi, et inimesed ei tea, mida oma rahaga peale hakata. Mina ei ole selles nii veendunud.“

Vastu: opositsioon

Kuigi opositsioonipoliitikud peavad teise samba süsteemi lammutamist üleüldiselt õudseks, käib neile eriti närvidele protsessi ajastus: esimesed väljamaksed teisest sambast lahkujatele tehakse plaani järgi 2021. septembris ehk kuu enne valimisi. „Enne kohalike omavalitsuste valimisi inimestele nende viimase 17 aasta säästude kätte jagamine – see on erakordselt küüniline otsus ja ma ei saa kuidagi toetada, mida valitsus teha üritab,“ sõnas sotsiaaldemokraat Riina Sikkut.

Kriitiline: õiguskantsler Ülle Madise

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee