Lugejakiri

Lapsed ja vankrid pensionäride vastu: kummad siis ühistranspordis ebaviisakad on? (132)

Ohtuleht.ee, 28. jaanuar 2020, 15:24
Lahing bussiuksel - kes kellele liiga teeb?Foto: Martin Ahven
Pikk kommunikatsiooniekspert ja noor isa Otto Oliver Olgo kirjutas nädala algul arvamusartiklis, et lapsevankriga on ühistranspordi kasutamine tõeline peavalu. Mõistagi kukkus selline väide viljakale pinnasele, sest Õhtulehele saabunud kirjadest lähtub, et tegelikult on ühistranspordis hoopis vanemaealised kiusatavate rollis.

„Aga ometi eksisteerib see väiksem pensionäride grupp, kes kohtleb lapsevanemaid, nagu nood oleks tüütud porilased, kes röövivad nende väärtusliku, ainult neile ette nähtud ja välja teenitud ruumi ühissõidukis,“ kirjutas Otto Oliver Olgo arvamusloos. „Nii mõnigi kord okupeerivad selle koha (lapsevankritele mõeldud kohad – toim) pensionärid, kel lipsab sapiselt üle huulte näiteks: kurat, no on siin vast tittesid! Tihtipeale ei ole isegi vaja midagi öelda – mossitav nägu, ignoreeriv istumine ja ärapööratud pilk räägivad rohkem kui tuhat sõna.“

Samal teemal

Õhtuleht sai sellise arvamuse peale pensionäridest lugejatelt mitu kirja. Liikumispuudega pensionär pealinnast leiab, et pensionärid ei pea porilasteks mitte lapsevanemaid, vaid hoopis noored mehed (lugeja nimetab kirjas peale Olgo ka paari teist Õhtulehes arvamust avaldanud noort meesajakirjanikku – toim) hauguvad vale puu all.

„Ikka need pensionärid! Ei löö nad kahte lehte peatuses, kui MINA tahan väljuda, ega bussis sees, kuhu lapsevankriga ära ei mahu,“ pahandab lugeja. „Mina näen lapsevankri kohal seisjate hulgas AINULT NOORI (lugejakirjas on jäetud kirjapilt muutmata – toim), alates kooliealistest kuni pensioniEELIKUTENI, kes vahivad oma telefone ja ei märka enda ümber toimuvat.“

Lugeja hinnangul ei saagi pensionärid lapsevankritele määratud kohti võtta, kuna neile on enamjaolt viisakamate inimeste poolt kohta pakutud. „Teie tuju läheb pahaks ENNE, kui te trammi jõuate. ENAMIK tramme on kõrgete astmetega, kuhu tuleb vanker TÕSTA! Paljudel on ukse vahel käsipuud, millest vanuritel kinni hoida ja siis EI MAHU lapsevanker sealt läbi,“ lisab ta. „Selles ei ole süüdi pensionärid, vaid bussitootjad ja vähe ruumi on samuti valest planeeringust.“

Pensioniealine lugeja soovitab noortel meestel pöörduda bussifirmade poole, et seal madalapõhjalisi busse juurde tellitaks ja imestab samamoodi, et kuidas lapse kõrvalt noortel meestel pidevalt aega ja energiat ajalehte kirjutada on.

Õhtulehega võttis ühendust ka Jüri, kes kiidab esialgu Otto Oliveri osavaks sõnameistriks olemises, kuid probleemi tuumani polevat noor isa jõudnud. „Kes on ühissõidukis kuningas? Otto, palun võta teekond ühissõidukis päevas ette mitmeid kordi, siis jõuad ehk tõele lähemale,“ kirjutab aastaid pensionipõlve pidanud Jüri. „Pensionär pole oma tervislike näitajate poolest kuidagi võimeline võistlema kohtade pärast lapseohtu jõnglastega. Nad võidavad igal juhul võidujooksu.“

Jüri kogemuse järgi ei lase noored vanematel inimestel isegi rahulikult väljuda, vaid hakkavad kohe uste avanedes bussi tungima. „Olen mitmeid kordi neid korrale kutsunud ja sellega kaasreisijate heakskiidu pälvinud. Kui see „kuri“ pensionär teie kirjutises bussi jõuab, on kõik istekohad hõivatud,“ hurjutab Jüri. „Kahekohaline istekoht kuulub täielikult koolilapsele. Ühel istub koduväsimust puhkav laps, teisel tema koolikott. Kohe on käibel telefon, et mitte tähelepanu reisijatele pöörata.“

Neljakohalise istmevahe korral toimub Jüri hinnangul veelgi huvitavam hõivamistaktika, kus ühel istmel on koolilaps ise, teisel puhkab koolikott, kolmandal jope ja neljas koht kuulub väsinud jalgadele. „Jälle telefon ruttu töökorda, et oma maailma laskuda,“ kirjeldab Jüri. „Pensionär on oma elus palju kogenud ja viisakusest ei jää küll alla noorematele ega eira lapsevankritega emasid.“

Jüri meenutab, et kui tema veel koolis käis, siis õpetati, et vanematele tuleb alati istet anda. „Neid viisakusreegleid võiks õpetajad praegugi meelde tuletada. Eks mõne minuti selleks ikka leiaks,“ lõpetab Jüri ja lisab, et tegelikult soovitab ta pensionäridel üleüldse rohkem jala käia, sest see tuleb tervisele kasuks. „Pole tähtis, et pension ei võimalda toidukorvi täita takso abiga ja jalad pole enam need, et neid saaks kasutada südamesoovide järgi. Ka käteramm ei kannata enam raskusi kanda, aga teil on aega – tasa ja targu talitades saab kraam kappi ja kõhu täis.“

Lugeja, mida ütlevad Teie kogemused? Kes kellele täpsemalt ühistranspordis ruumi ei tee?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee