Juhtkiri

Juhtkiri | Suur ebavõrdsus paneb muretsema (38)

ohtuleht.ee, 26. jaanuar 2020, 18:12
Ütle mulle, kust sa tuled ja mitu talve oled koolis käinud, ja ma paljastan, kui palju aastaid sul on elada jäänud – sellise jutuga läheneva ennustaja oleks õigem Kuu peale saata. Siiski – Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist tuleb välja, et eri soost, haridustasemega ning elukohaga inimeste tervisenäitajate vahel on keskmiselt nii suured käärid, et see tõepoolest kajastub ka oodatavas elueas.

Nii elavad naised keskmiselt üheksa aastat kauem kui mehed, kõrgharidusega mehel on aga lootust elada 8,5 aastat kauem kui madalama haridusega sookaaslane. Paraku pole neil kõigil võrdselt hea elada ükskõik millises Eesti nurgas, sest näiteks Tartumaa elanik elab keskmiselt 4,5 aastat kauem kui idavirumaalane. Varasemas tervise arengu instituudi koostatud ülevaates on leitud, et erinevus tervena elatud aastate vahel võib maakonniti ulatuda suisa 20 aastani.

Mõlemad uuringud jõuavad aga järelduseni, et Eesti elanike terviseseisund on tihedalt seotud nende majandusliku heaoluga. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et kui kõige jõukamatest inimestest hindab oma tervist heaks kolmveerand, siis kõige vaesematest vaid kolmandik. Viimased ei jõua kõikide vajaminevate terviseteenuste eest maksta (parimaks näiteks on ilmselt hambaravi) või end pikast ravijärjekorrast „ette osta“: katmata ravivajadus on meil 11,8%, mis on ühtlasi Euroopa suurim, kus keskmine jääb 1,7% juurde. Samavõrra murettekitav on elanike suur omaosalus tervishoiukuludes, mis küündib 23,6 protsendini, olgugi, et OECD hoiatas meid kriitilise piiri ehk 25% kättejõudmise eest juba aastaid tagasi.

Vaesemad inimesed on nõiaringis, kus tervise eest hoolitsemiseks pole piisavalt raha, kehv tervis ei luba aga sissetulekuid suurendada. Paraku kannatavad selliste piiratud võimaluste all ka tulevased põlvkonnad.

Paljude tervisenäitajate poolest suur mahajäämus võrreldes muu Euroopaga pole aga mitte üksnes kriitikakohaks, vaid annab lootust, et tõhusamad tervishoiu rahastamise mudelid on olemas ja neid annab siingi rakendada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee