Maailm

Koroonaviiruse valguses: möödunud aastakümnendi ohvriterohkeimad haiguspuhangud (6)

Madleen Vapper, 26. jaanuar 2020, 19:56
Foto: Mati Hiis
Uut tüüpi Hiinast alguse saanud koroonaviirus on viimastel nädalatel palju hirmu külvanud ning täna kasvas ohvrite arv BBC andmetel 56-ni. Kuigi hetkel pole teada, kui kohutavaks võib epideemia kujuneda, tuleb siiski meenutada, et viimasel aastakümnel on esinenud ka palju ohvriterohkemaid haiguspuhanguid, mis on praeguseks avalikkuse tähelepanust lihtsalt välja langenud.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on viimasel aastakümnel mitmetes maailma regioonides teatatud massilisest leetritesse haigestumisest. Kõige suurem leetrite puhang leidis aset möödunud aastal, kui Aafrikas Kongo Demokraatlikus Vabariigis haigestus umbes 250 000 inimest, kellest suri vähemalt viiendik. Haigusest ei olnud säästetud ka Euroopa, kus kõige rohkem leetrite juhtumeid (umbes 56 000 haigestunut) registreeriti Ukrainas.

Terviseameti andmetel on leetrite vältimiseks kõige olulisem end vaktsineerida. Leetrid on väga nakkav haigus ning haigestunud inimesega tuleks kindlasti distantsi hoida. WHO lisas aastal 2017 Eesti leetrid elimineerinud riikide hulka. Eesti Terviseamet märkis aga samal aastal, et laste mittepiisava vaktsineerimise tagajärjeks on see, et 2016. aastal oli Eestis 7481 2-14 aasta vanust last leetrite vastu vaktsineerimata. Juba 2018. aastal, peale viis aastat kestnud pausi, haigestusid mitu eestlast uuesti leetritesse.

Teine ajalukku talletunud haiguspuhang on Ebola viirus, mis laastas aastatel 2014-2016. WHO andmetel suri haigusesse 11 310 inimest. 2019. aastal puhkes aga Kongo Demokraatlikus Vabariigis uus Ebola epideemia, mis on 20. jaanuari 2020 seisuga nõunud üle kahe tuhande ohvri. Õnneks teatas WHO 2019. aasta sügisel, et Ebola vastu on loodud esimene vaktsiin. Positiivne on ka see, et Ebola epideemia pole kordagi Eestisse jõudnud.

Jeemenis püsib siiamaani suur oht haigestuda koolerasse. 2018. aasta algusest kuni eelmise aasta septembrini suri Jeemenis sellesse 1350 inimest. Eestis on registreeritud kaks Türgist sisse toodud koolera juhtumit aastal 1993. Koolera võib endale hankida saastunud joogist või söögist.

Viimasel aastakümnendil on inimesi kimbutanud ka märkimisväärse ohvrite arvuga kollatõbi, mis võttis Aafrikas 29 000 - 60 000 elu. Kuigi nakkus levib enim madala hügieenitasemega arengumaades, leidis möödunud aastakümendi alguses ka Eestis aset väike kollatõve puhang, mille käigus haigestus ligi 120 inimest Viljandimaal ja selle ümbruses. 

2015. aastal võitles India seagripiga, mis nõudis lõpuks kokku umbes 11 000 inimelu. Grippi haigestutakse ja surrakse igal aastal ka Eestis. On oluline meeles pidada, et kõik eelpool nimetatud Eestis levivad haigused, kaasaarvatud gripp, on lihtsasti ennetatavad kas vaktsineerides või lihtsalt hea hügieeni tavasid järgides.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee