Poliitika

Pensionireform seoti valitsuse usaldusküsimusega. Mida see tähendab? (58)

Viljar Voog, 24. jaanuar 2020, 13:23
Kui pensionireformi hääletus peaks riigikogus läbi kukkuma, peab valitsus tagasi astuma.Foto: Stanislav Moškov
Järgmisel kolmapäeval hääletab riigikogu teise pensionisamba reformiplaanide üle. Opositsiooni peaaegu 1000 muudatusettepanekut ette ei võeta, sest valitsus sidus pensionireformi enda usaldusküsimusega. Kuidas see protsess käib?

Põhiseaduse § 98 ütleb, et Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi. Sisuliselt on tegu võimalusega kiirendada seaduse vastuvõtmisprotsessi, sest tavapärase kolme lugemise asemel määrab valitsus ühe konkreetse kuupäeva, mil toimub üks ja otsustav hääletus.

Opositsioon kasutab mõistagi võimalust praegust otsust kritiseerida. „Ühiskonnalt võetakse pretsedenditu kiirmenetlusega võimalus mõista ja arutada aastakümneteks Eesti arengut ja inimeste elujärge mõjutavat seadust,“ ütles sotside esimees Indrek Saar.

Reaalsuses on pretsedente küll: näiteks 2015. aastal läks Taavi Rõivase valitsus riigikogu ette suisa kolme seadusega, nn maksumuudatuste kobareelnõuga – siiski oli vabanduseks, et opositsioon kavatses käiku lasta venitamistaktika. Aasta varem oli sama tehtud vanemapensioni edasilükkamisega.

2015. aastal sidus Taavi Rõivase valitsus samuti seaduseelnõud usaldusküsimusega. Samas üritati Keskerakonna vedamisel talle ka umbusaldust avaldada.Foto: Madis Veltman / Ekspress Meedia

Samal teemal

Valitsus võib eelnõu usaldusküsimusega siduda enda poolt valitud hetkel, kuid praktikas tehakse seda enne seaduse teist lugemist riigikogus. See tähendab, et parlamendil on juba olnud aega vaagida erinevaid muudatusettepanekuid, mida küll Toompea lossi suures saalis hääletusele panda, kuid valitsus saab neist siiski lähtuda.

Formaalselt esitab kõik parlamendis tehtud muudatusettepanekud valitsusele riigikogu esimees. Reaalsuses on kõik jutud juba varem koalitsiooni sees juba läbi räägitud – see tähendab, et valitsuse esitatud eelnõus on sees uuendused nagu pensionireformi jõustumiskuupäeva nihutamine 2021. aasta algusesse ja sambast lahkujate raha välja viimine maksuvaba tulu arvestusest.

Usaldusküsimus tuleb riigikogus hääletusele tuleval kolmapäeval. Riigikogu ees esineb ettekandega valitsuse esindaja, kellele võib iga rahvasaadik esitada kuni kaks küsimust. Järgnevad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Ning siis ootab ees juba hääletus ehk opositsioon saab venitada tunde, mitte päevi, nagu lubanuks üle 900 muudatusettepaneku.

Kui riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, teatab riigikogu esimees sellest viivitamata presidendile. Kui võtab, jätkub traditsiooniline menetlusprotsess ehk seadus saadetakse presidendile, kes peab otsustama, kas see välja kuulutada.

Arvestades sel nädalal lahvatanud sõnasõda poliitikute ja pensionireformi põhiseaduspärasuses kahtleva õiguskantsleri vahel, võib võtta kergemat sorti mürki, et seadus läheb arutamisele ka riigikohtusse. Vahe on vaid selles, kuidas see sinna välja jõuab ehk kas selle sammu astub president või õiguskantsler. Õiguskantsler peab andma riigikogule 20 päeva seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja alles tähtaja kukkumisel saab saata selle otse riigikohtusse. President peab aga esmalt saatma seaduse tagasi riigikokku arutamiseks ja kui see Toompeal muutmata kujul vastu võetakse, siis pöörduda Eesti kõrgeima kohtu poole, et jõuda selgusele, kas seadus on tõesti põhiseadusega vastuolus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee