Kommentaar

Siiri Laidla | Langenud mehed ja langenud naised (4)

Siiri Laidla, kirjanik, 24. jaanuar 2020, 17:35
Sattusin lugema leheuudist „Poiss kukkus mänguhoos noa koljusse. Ta pääses üle noatera“. Lugesin selle veel kord üle. Kas tegemist on naljaga? Ei, asi oli tõsine. Teismeline mängis paarikümnesentimeetrise kööginoaga ning kukkus sellele peaga otsa. See selleks. Loodan, et ta sai terveks ja valib edaspidi ohutumad lelud.

Rohkem kui see kurioosne sündmus, hakkas mind, paadunud filoloogi, kummitama loetu kahetähenduslikkus. Poiss pääses üle noatera. Siinses kontekstis muutus see väljend kuidagi eriti tragikoomiliseks. Nii võib juhtuda, kui keele piltlikud, ülekantud tähendusega väljendid otseseks muutuvad.

Meeste poole kaldu

Antud juhul oleks soovinud keeletoimetajalt rohkem tähelepanelikkust. Aga kes teab, kas iga väljaanne enam keeletoimetajat palgal hoiabki? Korrektor on hoopis teine tegelane, tema vaatab, et kõik, nii lauseehitus, komad kui ka suured ja väiksed algustähed oleksid korrektsed ehk reeglipärased. Teksti sisuline toimetamine jääb mõnikord tagaplaanile.

Kahetähenduslikud väljendid võivad vahel muutuda mitmetähenduslikeks, paljutähenduslikeks. Nagu kahepalgeline ja mitmepalgeline – need ei tähenda sugugi ühte ja sedasama. Just selle tõttu ei julge ma väita, et valdan mõnd võõrkeelt. Kõik need fraseologismid... Emakeelgi pakub pidevat avastamisrõõmu (murded!) ja mõtlemisainet. Iseasi, et sellega kaugele ei sõida. Maailm inglisekeelestub, ja selle vastu ei saa.

Eesti keel on meeste poole kaldu. See on väga paljutähenduslik, viidates meie ajaloole, kultuurile, tavadele, tabudele, arusaamadele. Jah, aeg on edasi läinud. Naised on meestega võrdsed... On või? Feministide töö selles vallas kestab kuni mõne mehe esimese kuupuhastuseni. Üksnes siis võime rääkida täielikust võrdsusest. Looduse vastu ei saa, kuigi seda on üritatud ja üritatakse ka edaspidi.

„Naine haukas lihatüki küljest mehise ampsu“. Nii, nagu preili Agnes tegi filmis „Viimne reliikvia“.

Kuidas saaks seda stseeni keeleliselt naiselikumaks muuta?

„Paljulapseline üksikema näitas lastekasvatamisel üles suurt mehisust.“ Mh?

„Rammumehed ja jõumehed pidasid mehise lahingu.“ Kuidas kõlaks see naiskulturistide puhul? „Rammunaised ja jõunaised pidasid naiseliku lahingu“? Ei kõla nagu veenvalt.

Mehetöö või naisetöö

Tahan öelda, et maailm meie ümber areneb kiiremini kui keel. Ikka räägime, et võta pits, mis on mehe mõõt, või karul on üheksa mehe jõud, aga ühe mehe tarkus. Oi, kui karul oleks üheksa naise tarkus – mis siis küll saaks? Narri naist, aga mitte naise mütsi...

Kui keegi on millegi arvestatavaga maha saanud, öeldakse talle „Mehetöö!“ Kuidas kõlaks see siis, kui öeldaks: „Naisetöö!“? Nagu midagi küpsetamise ja kudumisega seotut, eks?

Need mõtted hiilisid mulle ligi, kui vaatasin filmi „Tõde ja õigus“. Juba mitmes kord. Lugenud olen Tammsaare epopöa esimest osa kümneid kordi, alates keskkoolist. Kusjuures mu kool kandis toona nime A. H. Tammsaare nimeline Tartu 1. Keskkool. Ju võtsin seda nime ja seda kirjanikku väga hinge.

Film oli pealtnäha rustikaalselt mehelik, kuid peategelasteks olid seal ikkagi naised. Krõõt, Mari, Krõõda tütar, isegi too nimetu Lambasihver, kes ometi jaksas Pearut kui peremeest vist omamoodi armastadagi. Nemad tõid lõpmatutesse tööpäevadesse heliseva hääle, uued eluvõrsed, kirkamad värvid ja ka võitluse oma armastuse eest.

Mehed võisid end mõnes lahingus võitjana tunda, kuid kokkuvõttes kaotasid sõja: jäid loodusele, naistele-lastele ja naabrimehele alla. Mis olnuks Vargamäe ilma naisteta? Tühi kest. Kas keegi aga naiste tööd ja vaeva, nende enese ära salgamist hindas? Vastuseta küsimus.

Kõik vajame vahel lohutust. Mehed, naised, lapsed. Kui poisike varba katki lööb, ütleb isa: „Ole ikka mees, kannata ära. Mehed ei nuta. Ära vingu nagu naine.“ Kui aga tüdruk haiget saab, kästakse temalgi valu mehiselt ära kannatada. On selles keelekasutuse traditsioonis rohkem halba või head? Mõlemat. Kaldun arvama, et pigem head. Head selles mõttes, et nõnda säilib eesti keele ehedus. Ja emakeele alalhoiu pärast me ju muret tunneme? Sõnade sisu on aga pidevas muutumises. Sellele kätt ette ei pane.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee