Maailm

Trumpi ametist eemaldamise kohtuprotsess ei tahtnud kuidagi käima minna (13)

Toimetas Greete Kõrvits, 22. jaanuar 2020 17:29
Senati enamuse liider Mitch McConnell (vasakul) vestleb protsessi vaheajal oma alluvatega. Tema mure on, et tunnistajapink tingimata tühjaks jääks.Foto: EPA/Scanpix
Teisipäeval algas USA senatis president Trumpi ametist eemaldamise kohtuprotsess, kuid mitte kirgliku kaitsekõnega süüdistatavalt endalt või šokeerivate süüdistustega tunnistajatelt, vaid vaidlusega selle üle, millised protsessi reeglid ja detailid olema peaksid. Õige sõu algab alles kolmapäeva pärastlõunal. Presidendi kaotusvõimalused senatis on väikesed, kuid samal laual käib ka teine mäng: presidendivalimised.

Senatis, erinevalt USA kongressi teisest kojast ehk esindajatekojast, hoiab võimu presidendile truu vabariiklaste partei. Senati enamuse liidri Mitch McConnelli esialgne plaan nägi ette, et kummalgi osapoolel oleks vaid kaks päeva aega, et oma tõendeid esitada. Pärastlõunase algusajaga mammutsessioonid kestnuks igaüks 12 tundi, mis tähendab, et Ameerika rahvas läinuks poole pealt juba magama.

Samal teemal

Demokraadid olid ettepanekule vastu, pidades nelja päeva liiga lühikeseks ajaks. Sellest poleks McConnell vast vähimatki hoolinud, kui mitte mõned tema oma partei liikmed poleks kahtlema hakanud, et kas ehk ei jää aeg tõesti lühikeseks.

ABC Newsi poliitikareporter Mary Bruce selgitab: „[McConnell] on väga agar neid võtmetähtsusega vabariiklasi enda poolel hoidma, sest nemad võivad hiljem otsustada, mis saab protsessi tunnistajatest. McConnell ei taha tunnistajaid pinki lubada, ent nood senaatorid arvasid, et nad pole vastu, et seda vähemalt kaaluda. Seega andis McConnell, üritades neid elu eest lepitada, kiiruga järele. Õieti kribas ta muudatused eelnõu paberitele käsitsi.“ Bruce viitab sellele, et ehkki president Trumpil on senati kohtuprotsessil üldiselt väga head šansid võita, püsib vabariiklaste seas endiselt ärevus: mis siis, kui mõni tunnistaja tuleb ikkagi lagedale selliste väidete või tõenditega, mis mõne presidendile vähem ustava vabariiklase ümber veenab? Veelgi olulisem, tuleb mõelda ka natuke ette: sügisel toimuvad uued presidendivalimised. Senat ei pruugi presidenti süüdi mõista (ning tõepoolest, see tundub ääretult kaheldav), ent tunnistajate ütlused võivad mõjutada avalikku arvamust nii, et rahvas vabariiklaste presidenti enam tagasi ei valigi. Eelistatud ajakava ohverdamine on seega neist kahest väiksem tagasilöök.

Samal ajal kui senaatorid Kapitooliumimäel vaidlesid, väisas president ise Maailma Majandusfoorumit Šveitsimaal Davoses. Seal sõimas Trump kogu protsessi pettuseks, kuid lisas, et on päris kindel, et küll kõik hästi läheb.

Kolmapäeva pärastlõunal algavad protsessi avakõned. Uute reeglite järgi on kummalgi poolel avakõneks ning järgnevaks küsimuste vooruks aega kolm päeva. Tundide arv ei muutu, ehk et ameeriklased jõuavad kõiki argumente ning küsimusi jälgida enne magamaminekuaega. Täpselt nii oli see ka eelmise ametist eemaldamise protsessi ajal, mil süüdistatavaks oli president Bill Clinton.

Mis võib edasi saada?

See, mis senatis toimuma hakkab, on põhimõtteliselt kohtuprotsess presidendi üle. Esindajatekoda, kus kohtade enamus demokraatidel, on ta juba süüdi mõistnud. Sisuliselt mängivad rahvaesindajad protsessil prokuröri, senaatorid kohtunike rolli. Protsessi lõpus toimub hääletus, mis võib minna kahel viisil:

  • senat hääletab kohtumõistmise järel ametist eemaldamise vastu (vajalik on kahe kolmandiku senaatorite toetus) ja president jätkab tööd
  • vähemalt kaks kolmandikku senaatoritest hääletab kohtumõistmise järel ametist eemaldamise poolt ning president lahkub töölt, presidendi kohusetäitjaks saab kuni järgmiste valimisteni novembris asepresident Mike Pence – see variant on siiski, nagu mainitud, hetkel äärmiselt ebatõenäoline

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee