Poliitika

Õiguskantsler Madise: pensionireform võib olla vastuolus põhiseadusega (168)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 22. jaanuar 2020 15:17
Ülle MadiseFoto: Priit Simson/ Ekspress Meedia
Õiguskantsler Ülle Madise kirjutas riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale, et plaanitavas pensionireformis on mitmeid vastukäivusi seoses põhiseadusega.

„Õiguskantsler ei ole kavandatava reformi vastu ega selle poolt, sest tegemist on poliitilise küsimusega, kuid annab seadusandjale märku põhiseaduslikkuse probleemidest, mis on teada ja mida ei ole lahendatud,“ toonitab Madise kirja alguses. 

Ebavõrdne kohtlemine

Madise sõnul on erinevad maksukoormused inimestel kes ei ole kohustusliku sambaga ühinenud ja nendel kes kohustuslikust sambast raha välja võtavad, kuna neil, kes pole sambaga liitunud, ei ole võimalik kasutada 4 protsenti sotsiaalmaksust. Selle tagajärjel lähevad ka maksukoormused nihkesse. „II pensionisambaga mitteliitunud inimesed on kandnud suuremat sotsiaalset  solidaarsuskohustust kui II sambaga liitunud inimesed, kes võtavad raha välja enne pensioniea saabumist,“ märkis Madise.

Teiseks ei ole Madise sõnul põhjendatud see, miks on vaja pensionireform ellu viia tagasiulatuvalt, võimaldades seni kogutud raha (sh riigi eraldatud sotsiaalmaks) II pensionisambast välja võtta. „Seadusele tagasiulatuva jõu andmist tuleb eraldi põhjendada ning selleks on vaja kaalukamaid argumente kui soov anda kohustusliku kogumispensioniga liitunutele rohkem vabadust pensioniraha üle otsustamiseks,“ selgitas õiguskantsler.

Madise sõnul ei ole põhjendatud, miks ainult üks osa inimestest saab õiguse kasutada nende töötasult makstud sotsiaalmaksust 4 protsenti enne pensioniiga ning teised jäävad sellest õigusest ilma. „Asjaolu, et kohustusliku kogumispensioniga liitunu sotsiaalmaksust 4 protsenti oli suunatud pensionifondi, mitte riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, ei õigusta otsust, et pensioni tarbeks kogutud maksuraha antakse ühele grupile vabalt kasutada. Vabaduse ise pensionivara investeerida annaks ka pensioni investeerimiskonto ning selle kasutamiseks ei ole inimestel vaja kogumissüsteemist väljuda,“ kirjutas Madise.

Võimalikud lahendused

Ühe võimaliku lahendusena tõi Madise välja see, kui inimene saaks vabaks kasutamiseks välja võtta vaid selle summa, mille nad ise on II pensionisambasse maksnud. Riigi osa jääks aga inimesele tagastamata. Teise lahendusena pakkus Madise selle, et inimesel oleks õigus võtta välja vaid see pensionivara, mis on kogutud pärast reformiseaduse jõustumist, sest nii saaks sotsiaalmaksu kasutamise võimaluse kõik.

Kolmanda lahendusena pakkus Madise võimalust, et inimesed saaksid lihtsalt loobuda II sambasse maksete tegemisest. Juba kogutud raha jääks pensionifondi ning makstakse välja siis, kui inimene jõuab pensioniikka.

Muudatuste rakendumiseks on vaja aega

Uue õigusliku olukorra loomisel peab Riigikogu tagama, et inimestel, organisatsioonidel ja ettevõtjatel, keda reformiseadus puudutab, oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. Selleks et hinnata, kas seaduse jõustumiseks on jäetud põhiseaduspäraselt piisavalt aega, tuleb ühelt poolt kaaluda asjaolusid, mis tingivad vajaduse kiireteks ümberkorraldusteks, ning teisalt arvestada muudatuse mõju isikutele ja nende põhjendatud huvi saada muudatustega kohanemiseks piisavalt aega.

Muudatuste kiireloomulisust ei ole põhjendatud

„Kui seaduse jõustumiseks jäetakse liiga lühike aeg, siis töötab seadus selle väidetavale eesmärgile vastu, sest muudatusi ei ole võimalik rakendada,“ hoiatas Madise. Ta lisas, et mitmed Riigikogu poole pöördunud osapooled (nt fondivalitsejad, Pensionikeskus), samuti riigiasutused on märkinud, et seaduse rakendamiseks antud aeg on ebapiisav. „Uute lahenduste rakendamiseks on vaja mahukaid ja keerulisi IT-arendusi ning uusi IT-lahendusi tuleb katsetada, turuosaliste ja partnerite IT-süsteeme muuta ja need ühildada,“ selgitas ta.

Lisaks on Madise sõnul turuosalisel ja riigiasutustel vaja piisavalt aega selleks, et tagada tehniline ja korralduslik valmisolek inimeste liitumis- ja väljumisavalduste lahendamiseks ning muudeks toiminguteks, mis nõuavad eelnevalt ümberkorraldusi.

Võimalikud lahendused

Madise palub põhjendada, miks tuleb reform ellu viia tagasiulatuvalt. Alternatiivselt kehtestada II sambast väljumine üksnes edasiulatuvalt.

Lisaks palub ta reguleerida detailselt II sambast väljumise kord (näiteks millise aja jooksul ja millise osaga varast võib väljuda) ning ka seeläbi luua II sambast väljuda soovivate ning II sambas investeerimist jätkata soovivate inimeste huve tasakaalustavad reeglid, sh reguleerida küsimust, kes kannab sambast väljumise kulud.

Samuti on Madise sõnul vaja analüüsida fondivalitsejate vastanduvaid kohustusi, vajaduse korral muuta eelnõu nii, et fondivalitsejad ei peaks üht seaduse nõuet täites rikkuma teisi seadusest tulenevaid nõudeid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee