Maailm

Lugu ilmus 21. jaanuaril

BREXIT TULEB: Eesti lihtinimese jaoks midagi hullu ei juhtu (82)

Greete Kõrvits, 30. jaanuar 2020 12:10
LAHKUMISAEG: Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja 31. jaanuaril kell 23 kohaliku aja järgi.Foto: AFP/Scanpix
Kuigi pikka aega on Brexiti puhul mantraks olnud „kindel on vaid see, et miski pole kindel, kaasa arvatud see, kas Brexit üldse juhtub“, siis nüüd võib tõepoolest öelda: jah, Brexit toimub. Lihtinimesest eestlasele, ka äriajajale see 1. veebruarist suuri muutusi kaasa ei too, keerukamaks läheb esialgu elu vaid diplomaatias ja välispoliitikas.

Hea uudis on see, et Ühendkuningriigi lahkumine euroliidust toimub väljaastumislepingu alusel. See hoiab (vähemalt üleminekuperioodil 2020. aastal) ära hulga ebamugavusi nii turistidele kui neile, kel Ühendkuningriigis äri teevad. Mis puudutab näiteks Londonisse puhkama reisimist, tuleks igaks juhuks kaasa võtta kehtiv pass. 2021. aastast, mil lõpeb üleminekuperiood, ei ole Eesti ID-kaardiga enam passikontrollis midagi peale hakata. Ent viisat pole lühiajalisel reisimisel (kuni 90 päeva) tarvis. Õieti ei peaks eestimaalased vähemalt sel aastal üldse eriti muretsema. Euroopa Liidu üldasjade büroo nõunik, Eesti üks pädevamaid Brexiti asjatundjaid Karin Rannu selgitab, et kõige rohkem tajuvad esimesi muudatusi diplomaatia ja välispoliitika vallas töötavad ametnikud.

Samal teemal

Ühendkuningriigi euroliidust lahkumine on välisministeeriumi töötajate hinnangul küll kurb, ent Eesti jaoks (vähemalt välispoliitilises mõttes) mitte päris traagiline olukord. Muidugi on halb, et jääme ELis ilma muidu meiega üsna sama meelt partnerist. Ent samas saame juurde koha kahes ELi komitees – regioonide ning sotsiaal- ja majanduskomitees – samuti võib kohvri pakkida Riho Terras, Isamaa kandidaat, kes jäi eurovalimistel napilt saadikukohast ilma, kuid tänu brittide lahkumisele vabaneb europarlamendis istekoht tallegi.

Et eestlane ei muutuks illegaaliks

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai rõhutab tungivalt, et kõik Ühendkuningriigis elavad Eesti kodanikud, ükskõik kui kaua või lühikest aega nad seal elanud on, end vastavalt riigi uutele nõudmistele registreeriksid. Samuti peavad end registreerima need, kes 2020. aastal riiki kolida plaanivad. Vahetustudengitel tasub kindlasti vastavat nõu küsida oma kõrgkoolilt.

Hoiatus, et registreerimine tuleb kindlasti ära teha, ei ole niisama paberimäärimiseks. Kes seda ei tee, muutub riigi silmis seal ebaseaduslikult viibivaks isikuks. Ühendkuningriigis tabatud illegaalseid immigrante ootab kas päritolumaale tagasisaatmine ja/või kriminaalkaristus. Rääkimata sellest, et ebaseaduslikult riigis viibivale isikule ei kehti õigus hüvedele, töötamisele jne. Nagu öeldud, peavad end registreerima isegi need Eesti kodanikud, kes Suubritanniat võib-olla aastakümneid oma kodumaaks pidanud. Tasub ka mainida, et Ühendkuningriigi seaduste järgi ei saa seal sündinud beebi automaatselt kodakondsust, kui vähemalt üks tema vanematest pole kodanik või seaduslik asukas. Täiskasvanu, kes Ühendkuningriigis 20 aastat illegaalselt elanud (või siis osa sellest ajast legaalselt ning osa illegaalselt) võib küll teha avalduse, et talle antaks elamisluba, mis kehtiks kaks ja pool aastat ning vajaks seejärel uuendamist. Ent vaevalt et kellelgi on himu nii kaua oodata, nii palju jamada ja riskida – ega avalduse tegemine veel selle vastuvõtmist tähenda –  seega peaks registreerimise nõuet paraku kindlasti täitma.

Erinevatele küsimustele Brexiti kohta, nii suurtele kui väikestele, võib leida vastuseid sügisel Õhtulehe veebis ilmunud sarjast „ÜKS BREXITI-KÜSIMUS“. Neid sirvides tasub meeles pidada, et toona oli Brexiti tähtaeg 2019. aasta 31. oktoober ning ees terendas leppeta lahkumine. Sellest õnneks pääseme.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee