Repliik

Vähenevat rahvastikku pole mõtet asendada sisserändajatega

Rahvastikuministri vastukaja juhtkirjale: kes meie eest tööle hakkavad? (47)

Riina Solman, rahvastikuminister, Isamaa, 20. jaanuar 2020, 17:34
Foto: Robin Roots
Eesti on väike ja mobiilne, meie paindlikkus ja kiire kohanemisvõime muutustega on ühtlasi edu võti. Kuid ei tohi hetkekski unustada, et meie riik on ainuke eestlaste riik.

Seepärast on minu üks põhisõnumeid rahvastikuministrina: terve ja jätkusuutlik on ainult taoline rahvusriik, kus põhirahvuse esindajad on valmis tegema ka lihtsamaid töid. Härrasrahva mõtte kultiveerimist, kus lihtsamad tööd tulgu tehku meie eest odav tööjõud, pean murettekitavaks. Teiste taoliste riikide kogemus, kus teatud madalama palgaga töökohad on muutunud peamiselt ainult sisserändajate töödeks, on välja toonud palju murekohti ja kasvavaid sotsiaalprobleeme.

Samal teemal

Majanduskasv „iga hinnaga“ ei tohi kahjustada rahvusriigi kestlikkust. Kas Eesti riigi eesmärk on iga hinnaga tagada ettevõtjatele odav tööjõud ja ülikoolidele välisüliõpilased? Hetkevajadused ei tohiks majanduses prevaleerida suure eesmärgi - rahvuse, keele ja kultuuri kestmajäämise üle.

Majandust tuleks pigem tõsta efektiivistamise ja ümberstruktureerimise kaudu. Kui majandus muutub tootlikumaks, on vaja ka vähem töökäsi. Tartu Ülikooli professor Raul Eamets on tõdenud, et vähem kvalifitseeritud tööjõu mõjub majandusele pigem negatiivselt, alandades palkasid ja tõrjudes kohalikku tööjõudu turult välja. Kui me tööjõuvajaduse hindamisel võtame aluseks tänase majanduse vajadused, siis me tegelikult ju ütleme, et see majandus oma struktuuriga ning ametitega, aga ka madala lisandväärtusega, ongi see, mida me tulevikus tahaksime. Rahvastikuministrina soovin ma Eestile paremat tulevikku.  

Väide, et sisserände piiramine viib Eesti rahvaarvu kahanemisele, ei päde. Peame olema selged oma taotlustes ja selles, mis on Eestile pikas perspektiivis kasulik. Negatiivse iibe tõttu vähenevat rahvastikku pole mõtet asendada sisserändajatega. Peame siiski rahvasriigi püsimajäämisest lähtuma ja seda ei saa teha ilma järelkasvu tagamiseks vajaliku sündimuseta. Samal ajal peame silmas pidama, et ainult rahvaarv ei määra riigi heaolu taset. Me ei tohi rahvaarvu kui numbrisse pimesi kinni jääda. Näeme, et väikeriigid ei ole alati vaesed ja suurriigid rikkad. Seega rahvaarvust olulisem on inimkapitali kvaliteet - meie inimeste haridus ja oskused.

Võõrtöölistest rääkides peame rääkima integratsioonist, kuid see ei aita hoida eestlaste osakaalu rahvastikus. Eestis on ELi üks suurimaid välispäritolu osakaaluga inimeste hulk. Euroopa Komisjoni 2019. aasta demograafiliste trendide uuring ütleb selgelt, et kui integratsioon ebaõnnestub, siis sisseränne võib ülalpeetavuse määra halvendada, sest välispäritolu rahvastikul on üldjuhul raskem tööd leida.  

Kui aga majandus kasvab, ei ole ka väljarändamiseks suurt põhjust. Selleks peab aga majanduse lisandväärtust kasvatama ja seda saame teha jällegi ainult targa majanduse kaudu.

Eesti kodanike rändesaldo oli 2015 ja 2016 isegi negatiivne – lahkus rohkem kui saabus. Seega 100% rändesaldost olid mitte-kodanikud. 2017. aastal oli mitte-kodanike osakaal rändesaldos 90% ja 2018. aastal 82%. 2019. aasta andmed pole veel kättesaadavad. Näeme, et mitte-kodanikke tuleb Eestisse alates 2016. aastast eestlastest tagasipöörujatega võrreldes rohkem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee