Juhtkiri

Juhtkiri | Kes meie eest tööle hakkavad? (96)

Ohtuleht.ee, 19. jaanuar 2020, 18:48
Foto: Aldo Luud
Eesti positiivne rändesaldo paneb kas silma särama või kurjalt kulmu kortsutama, sõltub, millise poliitilise mätta otsast vaadata. Kuna mullu saabus Eestisse 12240 inimest ja lahkus siit 7210, siis positiivne on asjaolu, et meie rahvaarv suureneb ja mis peamine – et siia tahetakse ühe rohkem elama asuda. Ametlikule sisserändele lisandub muidugi veel illegaalne tööjõud, nii et numbrid on tegelikult oluliselt suuremad.

 Kui me ise oleme harjunud olema siinse elatustaseme suhtes kriitilised võrreldes näiteks viie rikkaima riigiga, siis tegelikult pole meil mitte ainult maailma, vaid ka Euroopa kontekstis häda midagi. Et siinsamas lähikonnas on piisavalt riike, kus palgad siinseist mitu korda madalamad, on Eesti oma kõrgemate palkadega võlumaaks, kuhu tööle pürgida. Selle üle rõõmustab küll tööandja, kuid sugugi mitte kõik Eesti elanikud, sest tööandja võidab vähenõudlikele tulijaile kehvemat palka makstes, kuid eestlaste jaoks pidurdab see eeldatavat palgakasvu. Eesti on samas seisus, kui Soome või Iirimaa 30 aastat tagasi, kus eestlased käisid massikaid korjamas või kalkuneid kitkumas. Nüüd ei viitsi me ise neid töid teha ja appi tulevad peamiselt ukrainlased, aga ka kaugemast kandist tulijad.

Nii võib tööjõupuuduse leevenemine osutuda samaaegselt ka probleemiks, kui sisseränne hakkab meenutama nõukaaegset seisu ja slaavi riikidest tulijad suurendavad venekeelsete koguhulka. Rahvaarv küll suureneb, kuid eestlaste osakaal rahvastikus hoopis väheneb. Aga nii nagu eestlased ei kipu massiliselt tagasi Soomest, ei kavatse ka kõik paremat elu maitsta saanud ukrainlased sugugi koju naasta. Sisserändajate tõrjumiseks võib kehtestada küll tulijaile piirarvud, kuid siis suureneb illegaalide osa, kelle üle kontroll puudub sootuks.

Põhiprobleem peitub aga hoopis pimesikumängus, et riiki tahetakse lubada vaid kõrgeltkvalifitseeritud tööjõudu, kellele tuleb ka kõrget palka maksta. Tegelikult on kõrge palga tahtjaid ja keerulisemate tööde oskajaid meil endalgi piisavalt ja suurem vajadus on hoopis madala palgaga füüsilise töö tegijate järele: põllumajandustöölised, teenindajad, autojuhid, hooldajad ja sanitarid – ükski eestlane ei tule Soomest tagasi siia neisse ameteisse. Sestap on vaja mõelda mitte tulijate silmakirjalikule tõkestamisele, vaid kuidas neid integreerida algusest peale sujuvalt eestikeelsesse ühiskonda, see on võtmeküsimus.   

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee