Eesti uudised

Aasta puu on looduslik püstkoda, aasta loom aga lendav putukapüünis 

Rainer Kerge, 18. jaanuar 2020 11:33
ALPI PÕDRASAMBLIK on end tähtsa aasta puhul mustikaga ehtinud. Foto: Arne Ader
Ütled mets, mõtled kuusik – ja sa ei eksi. „Kui loodus saaks areneda nii, nagu ta tahab, oleksidki meil peamiselt kuusikud – muidugi neis kohtades, kus kuusk kasvada saab. Kuivadesse ja väga niisketesse paikadesse ta ei tiku, aga parasniisked, tavapärased metsad oleksid meil kuusikud,“ arutleb Toomas Kukk, botaanik ja Eesti Looduse peatoimetaja.

Ei pea olema Valdur Mikita, et jõuda järelduseni: kuusk on puu, mille vaigulõhna ja okkaid leiab eestlase DNAst. Alustades juba sellest, et veidi lagedamal kasvav vana kuusk on looduslik püstkoda, sisuliselt eluase: paari meetri kõrguselt algavad alumised oksad ulatuvad maani ning pakuvad seintena kaitset nii mõõduka tuule kui ka kergema vihma eest. No ja lõpetades sellega, et 19. sajandil oli kuusk üldlevinud kirstupuu.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

15.10.2020
Vaatame tagasi: need rohetrendid vallutasid maailma aastal 2020
15.01.2020
Sisekujundaja Kristiina Luts: mitmevärvilisus on aasta 2020 üks märksõnu!
13.01.2020
Kalale! soovid aastaks 2020
12.01.2020
Isa ja poeg Helmed ennustavad: rahulik aasta 2020, mis lubab suuri poliitilisi mürgleid

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee