ALPI PÕDRASAMBLIK on end tähtsa aasta puhul mustikaga ehtinud. Foto: Arne Ader
Rainer Kerge 18. jaanuar 2020 11:33
Ütled mets, mõtled kuusik – ja sa ei eksi. „Kui loodus saaks areneda nii, nagu ta tahab, oleksidki meil peamiselt kuusikud – muidugi neis kohtades, kus kuusk kasvada saab. Kuivadesse ja väga niisketesse paikadesse ta ei tiku, aga parasniisked, tavapärased metsad oleksid meil kuusikud,“ arutleb Toomas Kukk, botaanik ja Eesti Looduse peatoimetaja.

Ei pea olema Valdur Mikita, et jõuda järelduseni: kuusk on puu, mille vaigulõhna ja okkaid leiab eestlase DNAst. Alustades juba sellest, et veidi lagedamal kasvav vana kuusk on looduslik püstkoda, sisuliselt eluase: paari meetri kõrguselt algavad alumised oksad ulatuvad maani ning pakuvad seintena kaitset nii mõõduka tuule kui ka kergema vihma eest. No ja lõpetades sellega, et 19. sajandil oli kuusk üldlevinud kirstupuu.

Edasi lugemiseks: