Galeriid

GALERII | Selge kõneleja tiitli saanud Sander Rebane: kui mingi teema mind päriselt puudutab, võin vokaalselt päris intensiivseks minna (5)

Terttu Jazepov, 16. jaanuar 2020, 18:31
Neljapäeval said Eesti Vaegkuuljate Liidult selge kõneleja tiitli Vikerraadio saatejuht Kaja Kärner ja näitlejad Ita Ever ning Sander Rebane.Foto: Stanislav Moshkov
Neljapäeval said Eesti Vaegkuuljate Liidult selge kõneleja tiitli Vikerraadio saatejuht Kaja Kärner ja näitlejad Ita Ever ning Sander Rebane.

Kärner ütleb, et selline tunnustus on tähelepanu tema igapäevasele tagasihoidlikule tööle. „Me keegi ei tööta ju selle nimel, et mingit tunnustust, preemiat või tiitlit saada, aga alati on hea meel, kui su tööd tähele pannakse, sellest välja tehakse ja tunnustatakse – arvan, et see kasvatab igale inimesele mõneks ajaks tiivad.“

Samal teemal

Vikerraadio saatejuht meenutab, et unistas juba väiksena tööst, mis nõuaks selget diktsiooni. „Kui olin algkoolilaps, oli mul unistus, et selleks ajaks kui ma suureks saan, loodaks ometigi elukutse, kus üks kõlava selge häälega inimene istub bussijuhi kõrval ja ütleb peatuste nimesid. Ta ütleks neid nii, et inimesed saavad aru, kuhu nad on jõudnud, mitte ei pea aknast välja vaatama,“ muigab ta.

Oma igapäevatöös peab Kärner kõige keerulisemaks just nimede õigesti hääldamist. „Kui riigijuhtide nimed saab endale veel kiiresti pähe õppida, siis kõige raskem on tavaliselt sportlastega – üha uued ja uued saavad maailmameistritiitleid ja olümpiamängudel esikohti. Muidugi olid alguses rasked ka vältekriitilised sõnad – olin kodus harjunud sõna „kartul“ ütlema teises vältes, aga siis tehti mulle selgeks, et see käib kolmandas vältes. Seda ei unusta ma surmatunnini.“

Enne eetrisseminekut raadiosaatejuht hääleharjutusi ei tee. „Meid muidugi koolitati ja tõenäoliselt eeldati ja oodati, et seda enne otse-eetrit teeksime, aga inimene on ju laisk. Ning lõppude lõpuks on sõna töövahend. See on lihtsalt midagi nii loomulikku, mille oled õppinud. Tähtis on mõte, mille teenistuses on sõnad.“

Sander Rebane: sõbrad peavad mulle vahel ütlema, et ma vaiksemalt räägiks

„Selline tunnustus mõjub alati hästi. See annab märku, et mingid asjad on tehtud nii, et teised inimesed märkavad. See annab märku, et suund, kuhu olen liikunud, on võib-olla õige,“ ütleb Sander Rebane.

Näosaatest eestlaste südameisse jõudnud näitleja meenutab, et talle on lapsest saadik öeldud, et tal on väga selge ja kõlav hääl. „Ma pole sellest küll ise aru saanud, aga nii palju kui mu vanemad ja vanavanemad on öelnud, on mul alati selline hääl olnud. Mul oli ka lapsena käre ja kõva hääl, mind oli alati kosta. Kui olen sõpradega, peavad nad mulle vahel siiani ütlema, et ma vaiksemalt räägiks. Kui mingi teema mind päriselt puudutab, võin vokaalselt päris intensiivseks minna.“

Rebane räägib, et tegi enne näosaate salvestusi ka hääleharjutusi, mis tekitasid inimestes imelikke pilke, kuid mida teatrikoolis tehti igal hommikul. „Kui läksime hommikul erialatundi, siis Kalju (Komissarov – T.J.) andis meile 15 minutit, et ennast soojaks teha. Tegelikult on see väga õige ja seda peakski tegema, sest inimene pole ärgates kohe nii valmis. R-id ja s-id tuleb läbi käia, huuled ja põsed tuleb tööle saada. Kui sa seda käima ei saa, siis lähebki kõne kuidagi pudiks,“ tõdeb ta.

„Mul on palju sõpru, kes on tulnud küsima, kuidas neid harjutusi teha ja tegelikult nendest hea diktsioon alguse saabki. Kui meil olid esimesed tunnid lavakõne õppejõu Garmen Taboriga ja hakkasime tegema imelikke hääli, et nägu ja põsed liikuma saada, oli see alguses väga valus. Enamik inimesi ei kasutagi neid näolihaseid, aga neid on tegelikult võimalik treenida samamoodi nagu keha.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee