Eesti uudised

Töötukassa juht koondamistest: eelmine aasta tundus hull, aga see mulje on petlik (7)

Johanna-Kadri Kuusk, 16. jaanuar 2020 15:53
Töötukassa juhatuse esimees Meelis PaavelFoto: Stanislav Moshkov
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on hakanud töötus Eestis vaikselt tõusma ja majanduskasv rahunema. Teisalt märgib ta, et koondamislainega kaasnev paanika oli petlik.

2019. aasta keskmine registreeritud töötute arv oli 32 136 inimest ja töötuse määr üleüldiselt 4,9 protsenti. „Suurt muutust ei ole olnud. Töötus on hakanud tõusma, kuid on Eestis siiski madal. Kasvanud on niinimetatud tavatöötute töötus, vähenenud töövõimega inimeste töötuse tase on sama,“ selgitas Paavel.

Samal teemal

Eestis on töötuse määr kasvanud kuues maakonnas: Harju-, Ida-Viru-, Pärnu-, Lääne-Viru-, Rapla- ja Tartumaal. „Ühest põhjust on raske välja tuua. See võib tulla ka meie kampaaniatest, tänu millele võis töötukassas end registreerida inimesi, kes ei ole varem seda lihtsalt teinud. Ida-Virumaal on see kasv selgem, seal on mängus põlevkivisektori koondamised,“ rääkis Paavel.

Koondamispaanika on liiga suur

Möödunud aastal oli mitu suuremat koondamist, mis ka avalikkuse tähelepanu pälvisid. Ida-Virumaa energiatööstuse koondamine, rõivatehase Baltika kokku tõmbamine, Danske töötajate koondamine ja veel mõned. Paaveli sõnul jätab see tegelikult üle-eestilisest olukorrast petliku pildi. „Väga paljud koondatud läksid üsna kiiresti tööle tagasi ja üldine koondatute hulk kasvas vaid 12 protsendilt veidi rohkem kui 13 protsendile. Kokku oli eelmisel aastal umbes 9300 koondatut. Koondamise põhjused on olnud erinevad ja midagi struktuurset me siit välja lugeda ei saa,“ selgitas Paavel.

Kes abi vajavad?

Kõige suuremas hädas on vanemaealised, töökogemuseta, erialase hariduseta, vähenenud töövõimega ja puuduliku keeleoskusega inimesed.

Paavel märkis, et töötukassa karjäärinõustamistel olid 46 protsenti osalenutest noored inimesed. „Tööta ja õpi!“ toel alustas uute oskuste omandamist 7791 töötavat inimest. Vähenenud töövõimega inimesed tulid teenustele üle 29 000 korral, sealhulgas ligi 5200 juhul spetsiifilistele teenustele. 

Üleüldiselt saavad 72 protsenti töötukassasse pöördunutest hüvitiste või muude toetustega abi. Ülejäänud 28 protsendile takistab hüvitise või toetuse maksmist vähene või puuduv tööstaaž või töö kaotamise põhjus, mis ei klapi töötukassa tingimustega (näiteks kui inimene on vabatahtlikult oma ametikohalt lahkunud).

Paaveli sõnul oli möödunud aastal huvi õppimise vastu rekordiliselt suur. „Paar aastat tagasi alustasime töötavate inimeste aitamist ja koolitamist, et nende oskused ei vananeks või valmistasime neid ette töövahetuseks. Käivitamine läks alguses raskemalt, kui me arvasime, aga eelmisel aastal oli huvi kordades suurem kui varem,“ teatas Paavel head uudist.

Paavel kinnitas, et töötukassa on igasugusteks olukordadeks valmis. „Lähiaastatel on oodata majanduskasvu aeglustumist ja töötuse määra mõningast kasvu. Oleme valmis ootamatusteks. Oleme organisatsioonina oluliselt targemad kui 2009. aasta majanduskriisi ajal. Oleme hästi rahastatud ja valmis selleks, kui majandusel peaks minema halvemini kui me prognoosisime.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee