Eesti uudised

Keeleteadlased muretsevad: mis saab Eesti Keele Instituudist? (42)

Toimetas Juhan Mellik, 15. jaanuar 2020, 15:20
Birute Klaas-Lang. Foto: Aldo Luud
Keeleteadlane ja õppejõud Birute Klaas-Lang pöördus haridusministeeriumi kantsleri poole kirjaga, milles väljendas skepsist mõtte osas luua keelepoliitika korraldamiseks uus asutus nimega Keeleamet.

Kava järgi likvideeritaks Eesti Keele Instituut (EKI) ning Keeleamet tuleks selle asemele, hakates lisaks järelevalvele tegelema ka keele staatuse ja maine küsimusega.

„Keelealasel teadus- ja arendustegevusel põhinevaid tegevusi ei tohiks mitte mingil juhul lahutada instituudi teadustegevusest,“ kirjutab Klaas-Lang üldharidus- , keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsile adresseeritud pöördumises. „Nii lõhuksime hästitoimiva süsteemi ning killustaksime keelealaseid tegevusi veelgi enam.“

Klaas-Langis tekitab kummastust ka asjaolu, et niivõrd olulist ümberkorraldust pole arutatud keelenõukogus, mille pädevusse see seaduse alusel kuuluks. „Mulle teadaolevalt ei ole Eesti Keele Instituudi ja Keeleametiga seotud küsimusi arutatud ka kõnealuste asutuste juhtidega.“

Õppejõud teeb ettepaneku kutsuda kokku keelenõukogu koosolek, kus osaleksid nii haridus- kui teadusminister kui ka avalikult Keeleameti loomise mõtte välja käinud kultuuriminister.

Varem on umbusku ilmutanud Eesti Keele Instituudi enda töötajad. „Me ei ole mingil juhul Keeleameti loomise vastu, kuid pühapäevaste uudiste kohaselt toimuks EKI likvideerimine, sest suurem osa meie tegevusest koondataks uude loodavasse ametisse,“ vahendas ERR instituudi direktorit Tõnu Tenderit.

Tema sõnul ei olevat kava kooskõlas varasemate uuringutulemustega ega soovitustega hoida keelekorraldus lahus järelevalvest.

Täna kultuurikomisjonile saadetud pöördumises kirjutab Tender, et eilsel EKI juhtkonna arutelul jõuti järeldusele, et plaan luua paralleelselt juurde Keeleamet tekitab muret. Uue institutsiooni hallata läheks teemad, mis puudutaksid ligi kolmveerandit EKI töötajatest.

„Kuna alusrahastuse uuringutega on olukord eriti pingeline, siis on tõsine oht, et ülejäänud 25% EKI töötajaskonnast väheneb paari aastaga veelgi,“ kirjutab Tender. See aga hävitaks EKI kui tõhusalt toimiva asutuse.

Tender toob välja, et EKI korralduse muutmist on varemgi arutatud – näiteks selle liitmist Tartu või Tallinna Ülikooliga. Neist plaanidest on loobutud ning alates 2016 olevat kinnitatud, et miski EKI olemasolu ei ähvarda.

„EKI spetsiifika ongi see, et rakenduslik ja uurimuslik töö on instituudis ühendatud,“ põhjendab Tender. „Need on lahku aetud ainult paberil, sest rahataotlemisel ja aruandlusel nõutakse seda.“

14. jaanuaril avaldatud uudis on oluliselt täiendatud 15. jaanuaril kell 15.20.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee