Poliitika

Siseminister Helme joobes juhtide karistamisest: riik peab käituma otsustavalt ja ennetavalt (197)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 14. jaanuar 2020, 15:05
Siseminister ja EKRE esimees Mart HelmeFoto: Martin Ahven
Siseminister Mart Helme märkis, et viimase nädalavahetuse traagiline sündmus Saaremaal näitas, et jätkuvalt on Eesti liikluses turvalisuse tagamisel probleemiks sõiduki joobes juhtimine. Siseminister saatis justiitsministrile, sotsiaalministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepanekud, et vähendada joobes peaga rooli istumise ja sõiduki juhtimise tõenäosust.

„Nädalavahetusel joobes juhtimise tõttu toimunud õnnetus on väga kahetsusväärne ja äärmiselt kurb. Avaldan hukkunute lähedastele kaastunnet,“ ütles minister.

Samal teemal

„Liikluskuritegevuse probleemidega on silmitsi seisnud pea kõik valitsuse koosseisud. Karistusi on muudetud karmimaks, kuid hinnates hiljutisi sündmusi ja vaadates viimaste aastate statistikat, võib väita, et ainult karistuste vähesel määral karmistamine antud probleemile lahendust ei too,“ märkis Helme. „Kannatanutega toimunud liiklusõnnetuste arv, kus sõiduki juht on olnud joobeseisundis, on jäänud suurusjärgus samaks,“ lisas ta.

„Juba 0,5promillise joobega rooli minnes kasvab autojuhil liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus kaine juhiga võrreldes kolm korda ning saatuslikku liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus juba viis korda. Seetõttu on oluline, et riik reageeriks antud kõrge ohtlikkuse tasemega tegudele otsustavalt ja ennetavalt,“ tõi minister välja.

Helme ütles, et üheks ettepanekuks ministritele on karmistada karistust süüteo eest, kus joobes sõidukijuht on põhjustanud inimese surma. „Kui praegu karistatakse näiteks isiku tapmises süüdimõistetut kuue- kuni viieteistaastase vangistusega, siis olemuselt samasisulise liiklussüüteo korral, mis on toime pandud joobeseisundis, karistatakse vaid kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Nimetatud süütegude võrdlemisel jääb arusaamatuks, miks karistused teineteisest erinevad. Karistusi tuleks seega ühtlustada,“ märkis minister.

Samuti peaks ministri sõnul kaaluma karistusmäärade tõstmist joobeseisundis juhtimise korral. „Karistuse määra esmakordselt joobeseisundis juhtimise puhul tuleks tõsta kolmelt aastalt neljale aastale ning minimaalseks vangistuse ajaks näha ette üks aasta. Lisaks peaks mõtlema, kas juba esmakordsel isiku karistamisel tuleks lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist,“ ütles Helme.

Siseministri sõnul on oluline, et riik reageeriks taolistele kõrge ohtlikkuse tasemega tegudele ning võtaks edaspidi senisest enam kasutusse karmistavad ja ennetavad viisid liikluskuritegevusega võitlemisel.

„Panen kõikidele inimestele südamele olla liikluses tähelepanelikumad, sest teie tähelepanelikkus võib päästa kellegi elu. Ärge laske inimesi purjus peaga rooli ja kui märkate liikluses kahtlase sõidumaneeriga inimesi, siis andke sellest koheselt politseile teada. Saame anda ise suure panuse meie igapäevase turvatunde tagamisse ja sellesse, et meie elud oleksid kaitstud,“ ütles Helme.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee