Kui 8. jaanuari varahommikul tulistas Iraani õhukaitse alla Ukraina reisilennuki ja tappis 176 süütut inimest, siis Ukraina õhukaitse must päev oli 4. oktoober 2001, kui Krimmis õppustel välja tulistatud õhutõrjerakett S-200 tabas Musta mere kohal Tel Avivist Novosibirskisse teel olnud lennukompanii Siberia Airlines reisilennukit Tu-154M. Hukkus 78 inimest, neist 40 olid Iisraeli kodanikud.
Samal teemal
Kui Iraani võimudel kulus pärast Ukraina reisilennuki allatulistamist süü tunnistamiseks kolm päeva, siis Ukraina tunnistas saatuslikku eksitust üheksa päeva pärast lennukatastroofi. Eelnevalt väideti, et õppused olid alanud alles 90 minutit pärast lennuõnnetust. 2003. aasta lõpul teatas Ukraina valitsus, et maksab iga hukkunu eest omastele 200 000 dollarit kompensatsiooni.
USA merevägi eksis Pärsia lahel 3. juulil 1988, kui käis veel Iraani - Iraagi sõda. USA ristlejal USS Vincennes tuvastati Bandar Abbasi lennuväljalt startinud ja Dubaisse lennanud lennukompanii Iran Air reisilennuk Airbus A300B2 vaenuliku hävitajana F-14 Tomcat ning tulistati kahe raketiga alla. Hukkus 290 inimest.
Tollane USA asepresident George H. W. Bush kaitses oma sõjaväelasi ja rõhutas, et tegemist oli sõjaaja vahejuhtumiga. Tollane USA president Ronald Reagan siiski vabandas 5. juulil Iraani rahva ees. 1996. aastal jõudsid USA ja Iraan kohtus kokkuleppele, et USA maksab hukkunute omastele kokku 61,8 miljonit dollarit kompensatsiooni. Iraani võimud arvavad tänaseni, et USA sõjaväelased lasid tookord reisilennuki teadlikult alla.
Venemaa ei soovi viga tunnistada
Kui nii Iraan, Ukraina kui ka USA tunnistasid eksikombel allatulistamist, siis paraku on olnud ka teistsuguseid juhtumeid. Võtame näiteks lennukompanii Malaysia Airlines reisilennuki Boeing 777-200 allatulistamine Ida-Ukraina taevas alla 17. juulil 2014. Pooleli jäi lend MH17, mis pidi viima reisijad Amsterdamist Kuala Lumpurisse. Katastroofis hukkus 298 inimest.
Kohe pärast õnnetust väitsid USA ja Ukraina eriteenistus, et Malaisia reisilennuki tulistasid alla venemeelsed mässulised, kes tegid seda tõenäoliselt eksikombel, pidades sihtmärki Ukraina sõjaväelennukiks. USA satelliidifotod ja tehniline luure kinnitasid, et lennukit tabas õhutõrjekompleksi SA-11 (BUK M1) maa-õhk-rakett, mis tulistati mässuliste kontrolli all olevalt territooriumilt.
Hollandi juhitav rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm ( JIT) jõudis järeldusele, et reisilennuk tulistati 17. juulil 2014 Donetski oblasti kohal alla Venemaal Kurski lähedal paiknevast 53. õhutõrjebrigaadist toodud õhutõrjekompleksi raketiga. Venemaa võimud on oma seotust toimunuga aga tänaseni eitanud.
44 KOMMENTAARI